12.07.2007, 00:00
Eestlased Karlovy Varys
Festivalipoodiumilt lahkudes jättis Ilmar Raag
prožektorikiirtes märkamata salakavala trepiastme, komistas, pillas
veerema oma autasu, kristallvaasi – diplomiauhinna ametlikus programmis
“Lääne idapool”. Kuid haaras selle siiski lennult ja
astus püstipäi edasi. “Pole midagi, sa jätkad hästi.
Sa pole esimene, kellega nii juhtus,” kommenteeris festivali kõiki
viimaseid ava- ja lõpuõhtuid juhtinud Marek Eben.
“Klass” sai kohe Eesti ajakirjanduse pailapseks. Eesti Päevalehe online’i toimetaja Haldi Allas puhus uudise hästi suureks. “Poolas Karlovy Vary Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestivalil parimaks Euroopa filmiks valitud “Klassi” lavastaja Ilmar Raag leidis endale suureks üllatuseks, et Poolas võeti film väga hästi vastu.” Nii tõusis online’i sõnumis Euroopa kinoketi auhind “parimaks
Euroopa filmiks”. Raadiokanalid noppisid superlatiivse uudise üles samas vormis.
Allas käitub kui vilunud toimetaja. See tees on pandud Ilmar Raagi suhu. Esinejad võivad ju öelda igasugust, eks? Muide, kunagi prooviti toimetajakandidaatide pädevust vestlusega, kus olid küsimused ka geograafiast. Küsimus suurele ringile: millises riigis asub Karlovy Vary?
Aga menukas “Klass” oli. Ta erines teistest oma plakatliku selgusega ja noorusliku energiaga.
Ka noortele lähedase probleemiasetusega. Ja kinopublikuks on valdavalt noored, ka hääletussedeleid täitsid noored usinalt – sestap oli “Klass” ka publikuedetabelis esimeste hulgas. (vt lähemalt TV-Ekspressist)
Ajalukku vaadates näeme, et Eesti jaoks avas Karlovy Vary auhindaderea Olav Neulandi “Tuulte pesa”, mis sai 1980. a võistlusprogrammis debüüdiauhinna. 1988 sai Arvo Iho “Vaatleja” samas programmis koguni kolm auhinda: debüüdi auhinna, kriitikute FIPRESCI ja kinoklubide FICC auhinna.
Programmis “Lääne idapool” näidati Karlovy Varys kunagi ka Aare Tilga filmi “Tule tagasi, Lumumba” ja Sulev Keeduse “Georgicat”. Ainult et auhindade peale võisteldakse selles programmis, mida festival iga aastaga paisutab, alles kolmandat aastat. Ja muide, “Georgica” koopia ei jõudnudki toona ühelt teiselt Itaalia festivalilt kohale. Programmis ta oli, ootasin ise saalis, kui teatati, et minge laiali, piletiraha makstakse tagasi.
Kõik Cannes’is olnud kriitikud, ja neid oli arvukalt, pärisid: miks ei ole Kadri Kõusaare “Magnust” siin? Karlovy Vary näitab alati programmis “Avasilmi” Cannes’is (ka Berliinis) tähelepanu äratanud filme. Lapimaal Sotänkyläs teda ju näidati? Laiutasin käsi.
Ja muidugi oleks kena, kui kohal olnuks ka teise Eesti filmi, “Sõltumatute foorumi” programmis näidatud “Zen läbi prügi” noor lavastaja Asko Kase, kes aastal 2002 lõpetas Tallinna Ülikooli audiovisuaalteaduskonna.
Võib mõista Ilmar Raagi sõnu, et ta alustab nüüd oma uut CV-d Karlovy Varyst. Sest festivali kataloogis kinnitab tema CV kirjutanud anonüümne promootor Raagi talendi laiahaardelisust näitlejana, stsenaristina ja produtsendina miskipärast just Arvo Iho autorifilmi “Karu süda” näitel.
“Klass” sai kohe Eesti ajakirjanduse pailapseks. Eesti Päevalehe online’i toimetaja Haldi Allas puhus uudise hästi suureks. “Poolas Karlovy Vary Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestivalil parimaks Euroopa filmiks valitud “Klassi” lavastaja Ilmar Raag leidis endale suureks üllatuseks, et Poolas võeti film väga hästi vastu.” Nii tõusis online’i sõnumis Euroopa kinoketi auhind “parimaks
Euroopa filmiks”. Raadiokanalid noppisid superlatiivse uudise üles samas vormis.
Allas käitub kui vilunud toimetaja. See tees on pandud Ilmar Raagi suhu. Esinejad võivad ju öelda igasugust, eks? Muide, kunagi prooviti toimetajakandidaatide pädevust vestlusega, kus olid küsimused ka geograafiast. Küsimus suurele ringile: millises riigis asub Karlovy Vary?
Aga menukas “Klass” oli. Ta erines teistest oma plakatliku selgusega ja noorusliku energiaga.
Ka noortele lähedase probleemiasetusega. Ja kinopublikuks on valdavalt noored, ka hääletussedeleid täitsid noored usinalt – sestap oli “Klass” ka publikuedetabelis esimeste hulgas. (vt lähemalt TV-Ekspressist)
Ajalukku vaadates näeme, et Eesti jaoks avas Karlovy Vary auhindaderea Olav Neulandi “Tuulte pesa”, mis sai 1980. a võistlusprogrammis debüüdiauhinna. 1988 sai Arvo Iho “Vaatleja” samas programmis koguni kolm auhinda: debüüdi auhinna, kriitikute FIPRESCI ja kinoklubide FICC auhinna.
Programmis “Lääne idapool” näidati Karlovy Varys kunagi ka Aare Tilga filmi “Tule tagasi, Lumumba” ja Sulev Keeduse “Georgicat”. Ainult et auhindade peale võisteldakse selles programmis, mida festival iga aastaga paisutab, alles kolmandat aastat. Ja muide, “Georgica” koopia ei jõudnudki toona ühelt teiselt Itaalia festivalilt kohale. Programmis ta oli, ootasin ise saalis, kui teatati, et minge laiali, piletiraha makstakse tagasi.
Kõik Cannes’is olnud kriitikud, ja neid oli arvukalt, pärisid: miks ei ole Kadri Kõusaare “Magnust” siin? Karlovy Vary näitab alati programmis “Avasilmi” Cannes’is (ka Berliinis) tähelepanu äratanud filme. Lapimaal Sotänkyläs teda ju näidati? Laiutasin käsi.
Ja muidugi oleks kena, kui kohal olnuks ka teise Eesti filmi, “Sõltumatute foorumi” programmis näidatud “Zen läbi prügi” noor lavastaja Asko Kase, kes aastal 2002 lõpetas Tallinna Ülikooli audiovisuaalteaduskonna.
Võib mõista Ilmar Raagi sõnu, et ta alustab nüüd oma uut CV-d Karlovy Varyst. Sest festivali kataloogis kinnitab tema CV kirjutanud anonüümne promootor Raagi talendi laiahaardelisust näitlejana, stsenaristina ja produtsendina miskipärast just Arvo Iho autorifilmi “Karu süda” näitel.