EKA Soolalao parimad
Keraamika
Kogu Soolalao lõputööde väljapaneku parima töö autor on vaieldamatult Kristine Pärtelpoeg. Pärtelpoja madalkuumuskeraamikas taime- ja loomaplastikas peegliraamid on teostatud ülima meisterlikkusega ega väärata hea maitse vastu, mis sellise töö puhul nii kerge oleks tulema. Kujutage ise ette: peaaegu naturalistlikult voolitud sisalikud, maod, lilleõied, lehekesed kõik lopsakalt üksteisega läbipõimunult peegleid raamimas. Mäng erinevate stilistiliste tasanditega (barokk, camp, salongikunst) teeb Pärtelpoja töö eriti huvitavaks ja võimaldab ambivalentseid tõlgendusi.
Ave Palu delikaatse graveeringuga portselanvalus vaaside komplekt “Valge vaikimine” võiks kohe minna tootmisse, kasvõi autoritiraažina. Tal on konkreetne väljund praktikasse, ning ka esteetiline funktsioon kauni sisustuselemendina täiesti olemas.
Nahakunst
Ühtlaselt tugevad lõpetajad, nad ei tööta ainuüksi uute materjalidega vaid puistavad nagu käisest ka huvitavaid ideid (erinevalt tootedisaini lõpetanuist – viimaste aastate üks nõrgemaid lende. Ainsana tõstaksin esile Ülle Jehe professionaalselt teostatud topeltkanga “ROLL-it!”).
Ingrem Pihla segatehnikas kunstnikuraamatud Kalamaja teemal kasutavad köitematerjaliks aguliõhustikku sümboliseerivaid vanu ajalehti, mis vastanduvad raamatu elegantselt kujundatud sisulehtedele. Allan Põllu kopti köites kaanelahendust toetab ka raamatukaantega teravmeelselt ühendatud ja nagu klapplauana avanev lugemispult. Köite arhitektooniline ülesehitus rõhutab aga valitud raamatu sisu – selleks on Künnapu-Padriku artiklikogumik.
Kujutav kunst
On ehk veidi tugevam kui möödunud aastal, kuid aplausiks pole põhjust. Kõige tugevam maalidiplomand – Tõnis Saadoja - eksponeerib oma lõputöid Linnagaleriis. Jagades Anders Härmi kiidusõnu Saadoja kui protsessuaalselt mõtleva maalija suhtes (mis konkreetset näitusesaali oma tööde inspireerijana ning konteksti arvestajana on silmapaistev), teeb mind siiski ettevaatlikuks Saadoja ideede suhteline piiratus. Näitusel domineerib eelkõige siiski tehniline perfektsionism, hüperrealistliku motiivi äramaalimise demonstreerimine.
Saadojaga samas uushüperrealismi võtmes, kohati äravahetamiseni sarnases laadis töötava Maarit Murka lõputööd Soolalaos tegelevad pastišši probleemiga, originaali ja koopia vahekorra analüüsiga meil seni uudses, popkultuuri keeles.
Stiilipuhta kontseptuaalse teosega, videoskultuuriga “Aristoteles väitis …” (valge taldriku projektsioon valgele lauale) on hakkama saanud skulptorina lõpetav Kristiina Järvelaid.
