Siim Nestor käis külas muusikul, heliloojal ja modulaarsüntesaatorite entusiastil Ekke Västrikul.

Ruum, kuhu ma sisse astun, näeb välja nagu aurupunk-kosmoselaeva kaptenisilla ja kellasepatöökoja ristand.

Toa ühel poolel on hästi palju masinaid, see on see kaptenisild: heeblid, suured nupud, väiksed nupud, keeratavad nupud, vajutatavad nupud, palju pisikesi lambikesi paneelidel, paneelidel ja paneelidel. Need on modulaarsüntesaatorid. Ja hästi palju juhtmeid. Masinate küljes, seintel, põrandal.

Toa teise osa keskmes on töölaud – suur luup, kruustangid, jootekolbid, sahtlite kaupa väikseid karbikesi pisikeste jubinatega. Siin ehitatakse modulaarsüntesaatoreid. Ja hästi palju juhtmeid. Laual, seintel, põrandal.

See on Ekke Västriku (31) stuudio. Viimaste aastate jooksul on Ekkest saanud üks võtmetegelasi kohalikus elektroonilises muusikas. Elektronmuusikas, nagu Ekke näib ise eelistavat öelda. Ja just selle süvemas osas, ka elektroonilise muusika akadeemilisel kaardil.

Avalehele
14 Kommentaari