elamus: Irvine Welshi “Kõnts”
Irvine Welshi “Kõnts” sattus mu kätte esimest korda pärast seda, kui ma olin näinud tema romaanil põhinevat filmi “Trainspotting”. Kiiresti omistati “Trainspottingule” kultusfilmi staatus ja ma olen täiesti veendunud, et sama saatus tabab ka seda raamatut. “Kõntsa” peategelane on politseiseersant Robertson. Robertson on minu arvates üks ilgemaid tegelasi, kes on kirjanduse poolt loodud. Politseis töötav korrumpeerunud narkomaan sisustab oma päevi varastamise, petmiste ja kõige muuga, mis politseitööga kuidagi kokku ei sobi. Autor kirjeldab värvikalt ebanormaalsusele kalduvat suguelu ja okserefleksi kutsub esile ka hügieeni puudumisest põhjustatud ebameeldivused. Tähtis osa raamatust on Robertsoni sees elava paelussi mõtetel, kes toob lugejani peategelase õõva tekitava lapsepõlve. Seda raamatut tuleks lugeda väikeste annuste kaupa ja pärast igat doosi tekib tung ennast dushi all korralikult ära pesta ja raamat ära põletada. Enne selle teose lugemist arvasin, et Kender kirjutab ilgeid raamatuid, aga võrreldes Welshiga on Kender leebe oktoobrilaps.