Pealiskaudsel sissevaatamisel lummavad eeskätt suurade nimed (neid on 114). Milline fantaasiarohkus! Ingel Gabriel on Muhamedile edastanud peatükid "Lehm", "Äike", "Valgus", "Paluv Naine" ja "Päikseloojang". Need on nagu Londoni allmaaraudtee fantaasiaküllased peatused "Ingel" ning "Elevant ja kindlus".

Sisu ja pealkirja seos pole alati üksühene, kuid siinseal  omandavad koraani värsid  tõelise sisendusjõu. Nagu näiteks suuras "Suur õnnetus":

Suur õnnetus! Mis on suur õnnetus? 

Kui sa vaid aimaks, mis suur õnnetus on!

Sellel päeval saavad inimesed olema nagu laialiaetud koiliblikad ja mäed nagu kraasitud villa tupsud.

Need, kelle head teod kaaluvad palju, saavad elama õndsuses siis, sellal kui  neile, kelle teod on kerged, saab koduks Sügavik.

Kui sa vaid aimaks, mismoodi see on!

See on kõrvetav tuli.

Kuigi iga suura alguses seisev bismillah tuletab meelde, et jumal on kaastundlik ja andestav, ei toeta mitte kõik koraani värsid taolist uustestamentlikku ettekujutust. Minu kõrvu hakkas kõmisema pigem vanatestamentlik Jahve, jumal, kelle päralt on kohtumõist, jumal, kes teab kõik ja näeb kõik – ent neile, kellele on määratud hukatus, ta islamit ei ava. Väiksemad patud, nagu näljahäda korral sealiha söömine, antakse samas andeks.

Kuuldavasti jõudis Haljand Udam koraani eesti keelde tõlkida.