Mart Avi „OtherWorld“ võib olla Avi kõige helgem plaat, aga kas ta jääb ikka veel Eesti jaoks liiga heaks?

Minul kui kuulajal näib Mart Avi ja tema muusika suhtes endiselt – ka nüüd tema neljanda sooloalbumi juures – püsivat tunne, et Avi on lavastaja. Ta ei tundu tavalises mõistes muusikakirjutaja. Keegi, kes istub klaveri taha, võtab kitarri kätte või laulab duši all ja loob laule. Võib-olla ta isegi kirjutab muusikat tavapärasel moel, aga see pole oluline. Ta tundub siiski lavastajana.

Ja lavastab ta saundidega, mille ta leiab või milleni jõuab. Sämplitega. Käikude, harmooniate ja viisidega. Ta võtab need ja paneb nad ruumis, mis on tema muusika, liikuma. Hõljuma, tiirlema, kiikuma, vibreerima, seisma, kukkuma, lõhkema, sööstma.

« Avalehele 0 Kommentaari