Elitaarne Madonna ja demokraatlik Madonna
Madonna lapsega on katoliikliku Itaalia visuaalkultuuri keskne kujund. Jumalaema skulptuurid ja maalid on aukohal kirikutes, kunstimuuseumides, linnatänavatel, kodudes ja surnuaedadel. Tänavapildis kohtame tema kuju sageli majakestes või niššides silmakõrgusel või elumaja teise korruse kõrgusel koos põleva küünla ja värskete lilledega. Inimesed hoolitsevad, et kuju poleks formaalne monument, vaid elaks iga päev koos nendega. Tänava-Madonnad on kodused ja siirad, nende ülesanne pole väljendada erilist kunstipärasust, vaid lihtsalt olla ja hoida itaallaste silme ees nende usku.
Rooma ja Vatikani kunstimuuseumides kohtab väga palju Madonnasid eri sajandeist ja eri värvitoonides. Sageli istub Madonna troonil nagu kuninganna.
Mida arvab sellest Piibel? Luuka evangeeliumi algusosast loeme, et Jumal sündis Maa peale naise kaudu n-ö tavalise inimesena. Ja mitte kuningakotta ega rikaste sekka, vaid vaeste inimeste hulka loomalauta. Jumalal oli valida, kuhu ja kellena tema poeg Jeesus sünnib Maa peale – ta valis inimlikus ja poliitilises mõttes erakordselt raske koha ning aja. Maarjat esitletakse ülima alandlikkuse võrdkujuna.
Kuidas lähevad Piibli lihtne Maarja ja Jeesus-laps kokku kuldraamis maalide elitaarse kontseptsiooniga – Maarja kui suureline kuninganna? Kas tegemist on inimlikus mõttes "alandliku ülendamisega" või on kunstnikud läbi sajandite tõesti spetsialiseerunud visuaalsele valetamisele? Või täitsid kunstnikud lihtsalt rikka tellija käsku, sest tellija andis ülikallid lõuendid ja värvid ning muidugi tahtis näha Maarjat ja Jeesus-last endasugusena? Või polnud kunstnike eluajal Piiblit veel olemaski, et seal näpuga järge ajada? Või kas nad oleksid osanud Piiblit lugeda? Või on siin tegemist kultuurilise traditsiooni ja konventsiooniga, sh ajastu moetrendi ja stiili diktaadiga? Või dikteeris kontekst, millist Madonnat oli parajasti vaja? Või on kunstnikud kujutanud pigem pühaduse ideed ja visuaalset ülistust, mitte niivõrd Jeesuse sündimise lugu? Või saab seda nimetada moodsamalt loominguvabaduseks (ehkki maaliti aina üht ja sama tüüpi pilte) ning kunsti autonoomiaks?
Muidugi võib väita, et kunstnikud visualiseerisid n-ö kõrgmäestiku hõredat õhku ja ebamaist puhtust, nii nagu Michelangelo, keda süüdistati tema marmorskulptuuri "Pieta" puhul, et ta on kujutanud Madonnat teismelise tütarlapsena, kes ei saa parima tahtmise juures olla 33aastase Jeesuse ema. Michelangelo väitel oli ta eesmärk kujutada vaimset, mitte füüsilist reaalsust. Ilmselt ongi kõik aspektid Madonnas endas olemas.
Jeesuse sünd kandis demokraatlikkuse sõnumit kõige üldisemas tähenduses – päästet ja vabadust igaühele. Samas on demokraatlik Jeesus ise šokeeriv Jeesus. Ta šokeeris inimesi oma õpetuse ja käitumisega, mida maalidelt on raske välja lugeda. Tehnikasajandil kehtib tema õpetus niivõrd, kuivõrd me hingame endiselt õhku, elame ühiskonnas ja oleme lihast ja luust inimesed.
