“Elu puus” põimub kandev süžee 1950ndate ameerika perekonnast looduspiltidega, pulbitseva laava ja isegi surevate dinosaurustega mere ääres, need on rännakud harmoonia ja tasakaalu otsingul läbi aja ja mälu. Filmi kooda esitab visiooni justkui kaugest tulevasest elust, mis on nagu elu pärast elu. Ambitsioonikas ja uhke taies, mida võib kõrvutada ehk Stanley Kubricki filmiga “2001: Kosmoseodüsseia”. Ja ootamatu võrdlusena: meie Sulev Keeduse (küll vaid 54aastane) filmid on sama ambitsioonikad ja sama komplitseeritud filmikeelega. Ka Keedusel valmib iga järgmine film mitte varem kui viie aasta järel, sageli võtab see enamgi aega.