Empire of the Sun “Walking on a Dream”

Muinasjutuline ja rammestav elektroo­niline päiksepop.

Empire of the Sun

“Walking on a Dream”

(EMI)

Austraalia ja Uus-Meremaa ei märgista ärksamale Euroopa noorele enam ebamäärast turismiparadiisi, vaid muusikalist G-punkti, mis suudab popkultuurilisi trende kehtestada muu maailma jaoks ka ookeani tagant. Loendamatud känguru- ja kiivimaa bändid mängivad neoontossudega noorte kõrvaklappides – The Death Set, The Presets, Ladyhawke, Van She, Hong Kong Blondes...

Nende miksid on võitmatud ja maitsevalikud purunematud. Ometigi on selles elektroonilise popi ristisõjas üks kindlus, mida seni pole vallutada suudetud, ja selleks on pikk plaat. Võib loomulikult küsida, et kas pikal plaadil tänapäeva maailmas üldse mingisugust tähtsust on ja kas me ei peaks nende nimede väärtust kaaluma kolmeminutiste tükkide kaupa, ehk siis lugu loo haaval, miks miksi haaval. Ometi peaks austama artisti soovi enda respekti pika plaadi formaadis kehtestada.

Siin lähebki asi veidi rappa. Vaadates neid maailma kuklapoole artiste, hakkab tunduma, et teiste hulgas on nad loomas veel üht, mitte nii meelepärast trendi – teha sädelev popsingel (The Presetsi “My People”, Ladyhawke’i “Paris is Burning”, Empire of the Suni “Walking on a Dream”) ja keerata plaat seejärel tuksi ideede, variatsiooni, teadmiste, kogemuste või lihtsalt julguse puudumisega. Ma olen juba väsinud rääkimast plaatidest sõnadega “midagi siin ju nagu on...”, sest see on peaaegu alati õige. Midagi siin nagu tõesti on. Juba mainitud avasingel kas või. Kokkuvõttes on aga kogu duo Empire of te Suni (indimees Sleepy Jackson ehk Luke Steel + grupis Pnau töötanud Nick Littlemore) debüütplaat üks muusikaline “Groundhog Day”. Ma ei viitsiks neid ausalt öelda ka peol ühe loo kaupa kuulata, sest olenemata maitsekast visuaaliast on need lood ikkagi puhas 80ndate pastišš ja ei paku midagi sellist, mis end teravat serva pidi kõrva külge kinni haagiks.

Ma pole üldse veendunud, et muusikalise eneseväljenduse parimaks vahendiks on seitsmetunnine Supertrampi kontseptplaat 70. aastatest. Kuna see siin on aga albumiarvustus, siis peame arvustama albumit. Empire of the Sun kuulub praeguse seisuga aga lugude arvustuste rubriiki.

4