Enim pole parim

Tänavune, 77. Oscarite tseremoonia kestis hariliku nelja tunni asemel veidi üle kolme.

Tähtsaimad auhinnad – parim film, režissöör, naispeaosa ja meeskõrvalosa – võitis “Miljoni dollari tüdruk”, mis linastub ka meil. 31aastane kolkatüdruk tahab saada poksijaks, et pääseda oma ilmetust minevikust. Hilary Swank oskab nii poksida kui kogu kehaga nõuandeid kuulata. Eakat treenerit mängib sitke Clint Eastwood ise. Tema räämas treeningsaalis abitöid tegev kaaslane, endine poksija, mustanahaline Morgan Freeman vaatab tagasi möödunule. Kolm karakterilugu, film mitte poksimisest, vaid poksijaist. Film visadusest ja eneseületamisest. Tal on suure kunsti mõõtu, ta puudutab kõiki, on lihtne ja siiras, ka valus.

Minu kaasmaalased ennustasid parima filmi võitu “Aviaatorile”. Tõsi, tänapäeva-ainestikuga filmid võidavad harva tähtsaima Oscari. Ka on tänapäev eriefektide aeg. Kuid alati ei pea võitma kõige rohkem nominatsioone saanud film. Enim pole alati parim. Ka mul on kahju, et “Aviaatori” lavastaja Martin Scorsese jälle ilma jäi. Ta polegi seda parima filmi ega režii Oscarit saanud (!).

Eastwood tänas 96aastast ema, “kes on täna õhtul siin”. Tänas filmi 90aastast peakujundajat, “meie vahvat gerontide-tiimi juhti”.

“Miljoni dollari tüdruk” valmis 37 päevaga. Eelarve, 30 miljonit dollarit, oli väiksem kui “Sõrmuste isanda” esimese filmi reklaamkulud.

Nii et 74aastase Eastwoodi 25. film on tema parim? Igal juhul lohutus eesti kineastidele, kel kõik veel alles ees.