Arvo Pärt ütles kunagi välja mõtte, et igal loojal on mingi just temale kingitud suurusega loomelaeng, mis võib leida väljundi ükskõik millises kunstiliigis. Kas tõesti? imestasin ma. Nii et vali luule või maalikunst või muusika - vahet ei mingit...? Vahe olevat muidugi, selgitati mulle, ja isegi väga suur. Kui inimene teeb kohe õige valiku, siis: "Seesam, seesam, avane!" Ning rasked rauduksed avanevad otsemaid. Vastasel korral avanevad nad ka, kuid alles pärast pikka ja visa aastatepikkust tööd ja võitlemist.

Kui olin "Mehe narrimütsiga" läbi lugenud, imestasin, et küll läks selle mehe maandumine teise kunstiliiki ikka sujuvalt ja valutult. (Sama edu kordus hiljem ka romaanivõistlusel.)

Ent näib, et isegi siis, kui millestki on vaevata üle hüpatud, ei pruugi asjad veel ühel pool olla. Mulle tundub, et Põldroos ei suutnud just nimelt i s e oma kiiresse edusse nagu päriselt uskuda ning asus kohusetruult järele tegema neid ponnistusi, seda "kodutööd", mis edule nagu eelnema peaks: tuleb ikka ju katsetada ja vaeva näha, kuis siis teisiti...? Saigi leiutatud uus vorm - pseudomuinasjutt -, kus sündmuste areng pole tavapäraselt sujuv, vaid toimub nõksati-nõksati; umbes nagu kaleidoskoobi pööramisel saab samadest elementidest koosnev muster äkitselt hoopis teiseks. Ei ütleks, et see omamoodi võluv konstureerimistöö pole.

Autor väldib traditsiooonilist puänti ning jälgib hoolega, et kui miski hakkab poolkogemata sotsiaalsemat ja üldistavamat tähendust omandama, siis tuleb kohe pidurit vajutada, sest muidu on oht muutuda triviaalseks... Heale maitsele osutab see pidurdamine küll, kuid kas see alati vajalik on?

Hea nimekaim - eksperiment ja avangardism pole iial mõttetud, kuigi sisaldavad endas juba olemuslikult teatud kiiduväärt, aga siiski natuke naiivset usku maailma parandamise võimalustesse... Muidugi - katsetagem, kuni jõudu jätkub, kuid samas ei maksa unustada, et omaette väärtuseks võib olla ka teatud kanoonilisus, mõnetine konservatism.

Aga kokkuvõttes: "kõige kõrgemal määral rahuloldav"! (Niisugust määratlust kasutas Westholmis veel Stalini-aegu minu kulupäine eesti keele õpetaja.)