Siberisse saadetud Jaan ­Krossi ja tema kaasteelistega võrreldes pole mõnenädalane vabatahtlik koduarest muidugi mingi traagika. Seda enam, et Kross läks enda arvates kogu eluks ja just seetõttu ei tahtnud ta lootusele mingitki võimalust anda: „Ei. Mitte nakatuda. Mitte uskuda. Mitte loota. [---] Põrgu on see, kui ei ole enam lõppu. Asjadel ei ole enam lõppu. Päevadel ei ole lõppu. Öödel ei ole lõppu. Lootusel ei ole lõppu.“