Erinevad esitajad “Eesti dubstep 2”
Eestis aretatud dubstep tõstab taas pead ja on jõudnud juba teise kogumikplaadini – mina aga tõstan kaabu oma munastunud pealaelt ja tervitan tarmukaid bassijüngreid, kes viitsivad hoole ja kannatusega süveneda tumesageduste saladustesse. Paljude jaoks surnud, aga veel enamate jaoks üleminekufaasides hoogsalt muteeruv stiil on praegusel kujul seksikas ja üldse mitte litsakas maitsebukett peenekoelistest helisfääridest, mille peategelane ja ainuke jumalus on elundeid võdistav bass. Teadustöid füüsikalaboris meenutav heliriba on tänu tehnilistele võimalustele jõudnud päris lähedale kuulajat füüsiliselt mõjutava antimuusikani, kus lisaks märgadele pükstele terendavad loodetavasti ees ka taju kruttivad sagedused. Step’id tulevad ja lähevad, paiguti metalselt laksav ja siis järsku sulavorme võttev bassilaava jääb aga asendama ürghelisid. Defooldina futurismi lippu kandev sammumine võib täpsemal kuulamisel vabalt viia hoopis miljonite aastate taha, näiteks aasiasse rännanud hominiidide latenightshow’le lõkke ääres. Kui vaja, leiab siit hõlpsasti ka nukrat eskapismi ja romantilisi iluavaldusi – suurelt osalt noorte õlul seisev helivorm on ka avatud raamat värskete generatsioonide hingeellu. Omamoodi kahju, et nopetest moodustuv tugev kogumik on maitsesuundade ja reaalsuse seatud piiride tõttu praktiliselt ilma jäänud vokaalsetest põigetest – siin-seal kaikuvate cool’ide hõigete vahelt tuleb paikapaneva mõjuga välja labeli veeretaja Gee etnofutu pala “Maan Dub”. Et mitte kõiki tippe nimepidi paika panna, jäävad igaühe lemmiktuksed enda noppida. Siin on mehhaaniline maotaltsutamine jäänud selja taha ja muskleid näitavad orientaalbombad saavad endale väärikad vastased intergalaktilistest bassioopustest. Lootusrikas staff. 8