“Improtest – Hooaeg 2006/2007”

(MKDK Records)


Kui öeldakse, et vaba improvisatsioon kõlab “ebameeldivalt”, siis peetakse tegelikult silmas natuke midagi muud. Nimelt on asi selles, et niisugune muusika kobab emotsionaalseid seisundeid enne nende kultuurilist kodeerimist. Suur osa meist, kuulajaist, kardab ju oma emotsioone ja soovib väga, et muusika kuidagimoodi korrastaks meie õnnetunnet või kurbust, hirme või agressioone. Vaba improvisatsioon teeb muidugi sedasama, kuid ei taha idee järgi olla tasakaalustava filtri rollis. Sellise muusika idee on minna sügavuti ja uurida olgu siis kõige algsemat eneseväljenduse mudelit või hoopis selle või teise kõla kõige sügavamat olemust. Nagu mõnigi muu modernistliku kunsti näide, on ka vaba improvisatsioon niisiis tegelikult lihtsustus.


Kuid sellel meetodil on veel teinegi pool, selle kõige pinevam ja peibutavam osa – nimelt tema olemuslik ebaõnnestumine. Katse olla tõeliselt “vaba” lihtsalt ei tule välja ning meie jaoks ongi huvitav see, kuidas üks massiivne utoopia endale kompromissivõimalusi leiab. “Improtest” – dokument Eesti ja välismaa improvisaatorite kohtumistest kahe kontserdihooaja vältel Kanuti Gildi saalis – on tollesama mudeliga mõõdetult väga kaunis, väga inimlik ebaõnnestumine.


Siinsed lood on justkui laboratoorsed tööd, kus muusikud lähevad maailmale kogu selle kaootilises kõikvõimsuses silma vaatama. Oma reageeringutes vajavad kõik kusagilt tuge.


Kõige kindlameelsemad ja distsiplineeritumad on ehk Mart Soo, Taavi Kerikmäe ja prantslane Jean-Marc Montera oma väga geomeetriliselt organiseeritud mürakujundusega. Jaak Sooäär, Tanel Ruben ja soomlane Jarkko Hakala seevastu ehk isegi heldivad pisut ning ehitavad vastastikku üles sentimentaalsuse piire katsuvaid meloodilisi tundeseoseid. Taavo Remmel lahendab oma pika impro pisut ehk liigagi läbipaistva müstilise rituaali võtmes, nelik Tikas-Tikas-Tamm-Keller klammerdub väga puhtasse, staatilisse vormi ning külalised Jack Wright saksofonil ja Uchihashi Kazuhisa kitarril kõnelevad oma soolokavades nii, nagu oleksid nad äsja näinud eimiskit ennast ja kõnevõimest hoopis ilma jäänud. Ja see pole muidugi kaugeltki kõik...


Ilus plaat täis avatust ja absoluute.
8