06.02.2009, 00:00
Erinevad esitajad „Improtest - Hooaeg 2006/2007"'
Kogumik improvisatsioonilise kontsertsarja dokumente.
Erinevad esitajad
“Improtest – Hooaeg 2006/2007”
(MKDK Records)
Kui öeldakse, et vaba improvisatsioon
kõlab “ebameeldivalt”, siis peetakse tegelikult silmas
natuke midagi muud. Nimelt on asi selles, et niisugune muusika kobab
emotsionaalseid seisundeid enne nende kultuurilist kodeerimist. Suur osa meist,
kuulajaist, kardab ju oma emotsioone ja soovib väga, et muusika
kuidagimoodi korrastaks meie õnnetunnet või kurbust, hirme
või agressioone. Vaba improvisatsioon teeb muidugi sedasama, kuid ei
taha idee järgi olla tasakaalustava filtri rollis. Sellise muusika idee on
minna sügavuti ja uurida olgu siis kõige algsemat
eneseväljenduse mudelit või hoopis selle või teise
kõla kõige sügavamat olemust. Nagu mõnigi muu
modernistliku kunsti näide, on ka vaba improvisatsioon niisiis tegelikult
lihtsustus.
Kuid sellel meetodil on veel teinegi pool, selle
kõige pinevam ja peibutavam osa – nimelt tema olemuslik
ebaõnnestumine. Katse olla tõeliselt “vaba” lihtsalt
ei tule välja ning meie jaoks ongi huvitav see, kuidas üks massiivne
utoopia endale kompromissivõimalusi leiab. “Improtest”
– dokument Eesti ja välismaa improvisaatorite kohtumistest kahe
kontserdihooaja vältel Kanuti Gildi saalis – on tollesama mudeliga
mõõdetult väga kaunis, väga inimlik
ebaõnnestumine.
Siinsed lood on justkui laboratoorsed
tööd, kus muusikud lähevad maailmale kogu selle kaootilises
kõikvõimsuses silma vaatama. Oma reageeringutes vajavad
kõik kusagilt tuge.
Kõige kindlameelsemad ja
distsiplineeritumad on ehk Mart Soo, Taavi Kerikmäe ja prantslane
Jean-Marc Montera oma väga geomeetriliselt organiseeritud
mürakujundusega. Jaak Sooäär, Tanel Ruben ja soomlane Jarkko
Hakala seevastu ehk isegi heldivad pisut ning ehitavad vastastikku üles
sentimentaalsuse piire katsuvaid meloodilisi tundeseoseid. Taavo Remmel
lahendab oma pika impro pisut ehk liigagi läbipaistva müstilise
rituaali võtmes, nelik Tikas-Tikas-Tamm-Keller klammerdub väga
puhtasse, staatilisse vormi ning külalised Jack Wright saksofonil ja
Uchihashi Kazuhisa kitarril kõnelevad oma soolokavades nii, nagu oleksid
nad äsja näinud eimiskit ennast ja kõnevõimest hoopis
ilma jäänud. Ja see pole muidugi kaugeltki kõik...