Kubism, Bauhausi asjad, Miró, Gaudí, Turner. Mis seal salata, ma olen ise ka kunstikoolis käinud.


Sa oled kolmas kuulus britt, kes Kumut väisab. Kuninganna Elizabeth ja Jah Wobble jõudsid sinust ette.


Väga tore seltskond siis, ma tean mister Wobble’it, aga ma ei tunne kuningannat, samas... võib-olla on ta minuga oma iPodis kohtunud. Iial ei või teada. Kas sa oled Jah Wobble’iga kohtunud?


Ei ole.


Ta mängis 15 aastat tagasi The Orbi loos “Blue Room” bassi.


Pole vist saladus, et oled suitsetanud kanepit. Kuidas sa suhtud Grooverideri (tuntud briti drum’n’bass’i DJ ja produtsent – toim.) intsidenti Dubais, kus talle mõisteti kahe grammi kanepi eest neli aastat vanglat?


Päris karm (mõtleb järele), väga karm, seal on asi ikka äärmuseni viidud, samas on see vaatenurga asi, eks ole.


Kas sa ise oled Dubais mänginud?



Ei, ma ei ole seal mänginud, olen sealt n-ö läbi sõitnud, ja ma arvan, et pärast Groovi juhtumit ma ka ei mängi seal ilmselt tulevikus. Aga see on samas rokenroll, kas pole?


Jah, neli aastat rokenrolli.



Hahahaa.


Eesti keeles tähendab su bändi nimi üksikut last – orbu. Nii et sa oled kurva nime valinud bändile.



Oh issand, ma ei teadnud seda, vabandust, ma ise tulen ühe vanemaga perest, nii et olen pool-orb, peaaegu orb. Orb olla on väga kurb, kuid vaata Roman Abramovitši – ta oli ka orb, tal läks ju elus hästi.


Tal vedas, ta tuli Siberist.



(Naerab lõbusalt.)


Ma lugesin ükskord ajakirjast Uncut, et Elvis Presley olevat ühe bussisõidu ajal näinud pilvedes Stalini nägu. Oled sa midagi sarnast kogenud?



Ükskord Carlos Santana ja, mmm, mis selle tüübi nimi on...? Nine Inch Nailsist?


Trent Reznor.


Jah, vist küll. Igastahes ma nägin neid kahte lava külje peal tantsimas, kui me Woodstockis esinesime. See oli väga freaky. Vähemalt meie jaoks, aga see pole muidugi nii vägev kui see Elvise nägemus.


Kuhu E-generatsioon on kadunud?



Nad kasvatavad nüüd oma lapsi, see on neile nagu õnnelik lõpp.


Nii et kõik on elus?


Elu on ring, ja tead, see on üks suur ring, nii et olen päris rahul.


Kas elektrooniline muusika on stagneerunud?



(Naerab lõbusalt) Elektrooniline muusika lähtub tehnoloogiast, eks ole? Asi on lihtsalt selles, et keegi tuleks välja mingi unikaalse saundiga ja looks uue saundikeskkonna. See on aga vaid aja küsimus.


Elektrooniline musa on nagu kõik muu siin ilmas – see liigub edasi. Muusika matemaatika näeb selle muutumist ette. Olgem rahul sellega, kui palju erinevaid helisid meil on.

Inimesed võivad minna tagasi vanade analoogsaundide juurde ja kasutada neid nii, nagu me 70ndatel või 80ndate alguses kunagi ei kuulnud, ehk nn retro recording. Või võetakse 80ndatest mõni lugu ja tehakse sellest midagi täiesti muud. Üleliia palju inimesi töötab kahjuks viimasena kirjeldatud viisil.


Mõisted nagu ambient ja chill out on aastate jooksul huulepulga kogumike poolt päris välja kurnatud.



See on kurb fakt jah, kui miski muutub populaarseks, korjab meedia selle üles ja teeb sellest mingisuguse monstrumi. Aga see polnud meie kavatsus, kui The Orb alus tas ambient house bändina. Me tegime lihtsalt oma asja, nemad tegid sellest lihtsalt lõbustuse.


Kas see häirib sind?



Ei see ei häiri mind. See on peaaegu nagu kompliment, nii need asjad ju käivad.


Miks sinu projekt koos Jimmy Cautyga – Transit Kings – nii lühiajaliseks jäi? (Jimmy Cauty on ansambli The Orb originaalliige, kes pärast The Orbi moodustas Bill Drummondiga The KLFi ja 2001 Alex Pattersoniga Transit Kingsi – Aut.)


Jimmy otsustas bändist lahkuda, ja kuna ta oli bändis põhimehi, siis tundus mõttetu ilma temata tõsiselt jätkata. Aga mul on see aasta uus bänd välja tulemas. Nimega High Frequency Band­width. Varsti peaks sellele maispeissi leht ka tulema.


Miks The Orbi viimane album nii eneseretrolt kõlab?



Me tahtsime taasluua varaseid The Orbi saunde, kahe esimese albumi saunde, mis meid päriselt kuulsaks tegid. Enamik inimesi räägib The Orbist lihtsalt kui “Little Fluffy Clouds” ja “Blue Room”, esimene ja teine album. Me tahtsime tollast tunnet korraks tagasi tuua.


Aga juba selle aasta lõpus ilmub meil uus album, mis on loodetavasti erinev kõigest muust, mis te seni kuulnud olete. Nagu meie 2005. aasta plaat “Okie Dokie” saksa plaadifirmale Kompakt, aga eksperimentaalsem ja kummalisem. Ja me lõpetasime just Thomas Fehlmanniga ka 90minutilise soundtrack’i austria filmile “Plastic Planet”.


The Orbi viimasel plaadil on lugu “Ukraina fantoom”, mis see peaks tähendama?


See on Andrei Sevtšenko.


Sa oled siis Londoni Chelsea fänn?


Ma olen alates teisest eluaastast Chelsea fänn olnud.



Kas Euro 2008 on ilma Inglismaata pisut pointless, nagu inglise lehed kirjutavad?



Kindlasti mitte, hollandlased on hämmastavad. Ja see on inglaste endi süü, et nad sinna ei jõudnud. Neil on selline arrogantne suhtumine, et nad suudavad iga mängu võita ja et neil on õigus osaleda igal turniiril, kuna nad on jalka sünnimaa. Ja ma pean tegelikult ütlema, et ma ei olegi inglaste poolehoidja, mu isa oli šotlane, niisiis ma hoian pöialt hoopis nende mansale ja mul on kõrini inglaste arvamusest, nagu nad oleks jalgpalli omanikud (naerab suure häälega).


Tallinnas tuleb siis ikka bändilaiv – valgus-show ja psühhedeeliliste visuaalidega ja värk? Ei ole, et vanamehed vahivad laptoppe?


Ei, meie laiv saab olema viis vanameest laval. Meil on toaster (eesti keeles enamvahem räppar – aut.) väga pikk ja elegantne must džentelmen Eric. Siis trummide peal on meil India sõber Birminghamist ja tema nimi on Keith. Ableton Alive’i peal on Fil Le Gonidread, kes on mu vanimaid ja lähedasemaid sõpru. Visuaalide peal on meil Gary ning need visuaalid on väga vinged muide. Ma ise hoolitsen deck’ide ja sämplite eest, me oleme nagu üks suur ja õnnelik pere seal. Me oleme viimased kuu aega sellises rivistuses esinenud ja loodame Kumus teha tõsiselt hea laivi.


See on ilmselt üks-kord-elus-võimalus näha The Orbi Eestis esinemas?



Mhm, ma ootan meie esinemist väga, sest see on meil Eestis esimest korda. Kahjuks pole me jõudnud paljudesse kohtadesse, kuhu oleks tahtnud. Anyway, meil on tugev tiimilaiv nüüd, mitte üks vanamees laptopiga.


* Ansambel The Orb esineb Tallinnas kunstimuuseumis 20. juunil festivalil Kumu ÖÖ.