Jah, suguvõsas olid kõik musikaalsed. Minu vanaema töötas Sindi ketrusvabrikus ja laulis vabriku ansamblis Helios, millega nad ringi sõitsid, teda värvati isegi ansamblisse Laine. Tema poeg ja minu onu Indrek Raadik ehk Summer ansamblist Tuberkuloited tegeles muusikaga juba elukutseliselt, mu ema õppis lasteaia muusikakasvatajaks, vanaisa oli trombonist. Tema tromboon, mida ma lapsena tahtsin kogu aeg kätte saada, seisis kõrge kapi otsas nagu mingi ükssarv. Ema tõi koju ka kitarri, aga ma olin veel väike ja astusin selle kaela esimesel päeval pooleks. Summeri hiilgeajad olid 90ndad, kui toimusid festivalid ja tuurid ja eri bändid tiksusid meie köögis hommikuni. Ma olin siis 6–8aastane. Kui nad päeval välja läksid ja kidrad jäid igale poole laokile, siis ma sain neid proovida. Onul oli hea meel, et ma enam tema tennisereketeid ära ei äestanud. See oli mu meelest äge elu, mida ma kõrvalt jälgida sain – kuidas Tuberkuloited, rokkarid ja freelancer’id toimetasid.
