„Erotikon". Kokku seadnud Jorgis Jatromanolakis Kreetalt
See on üks hõrk raamat, mis "Abielutehnika" või "Kamasuutra" rolli siiski ei täida. Siin antakse armusidemetega ühendatuile juhiseid, mis on niisama suurejoonelised kui kummalisedki. Kindlasti annab neid kohati kasutada, aga selleks peab teie ettevõtlikkus ja huvi eriskummalise vastu olema piisavalt püsiv.
Stiil on pidulik ja käsitlusviis asjalikkusest kaugel, pigem poeetiline kui füsioloogiline - autor seletab, kuidas peenis kuuleb ja vulva näeb. Ka väike ladina keele tundmine tuleb ses loos kasuks, et mõista, mis on ühtumine de typo greco (s.t contra natura). Need, keda köidavad filosoofilised probleemid, võiksid süveneda peatükkidesse "Inglite soost" ja "Afrodiisialikest ühendustest", praktilisema eluhoiakuga meesterahvad peaksid aga lugema "Naiste liikidest ja kuidas nendega ühtudes mitte kahju saada". Etteruttavalt ütlen, et naised jagunevad jäneselaadseteks, hobuselaadseteks (neil on ülimalt page ja liikuv suguelund), ämbliku- ja tuvilaadseteks.
Mind aga vaimustas kõige rohkem peatükk "Sissejuhatus erootilisse värsiõpetusse", mis soovitab trohheuste (eesti rahvaluule mõõt on muide neljajalaline trohheus) ja jambide kõrval pruukida sugutamisel ka daktülilist ja anapestilist rütmi. Selle oskuse lähemaks omandamiseks soovitan kindlasti tutvuda Jaak Põldmäe "Eesti värsiõpetusega" ja seejärel "Ilias" või "Odüsseia" voodisse võtta. Aga ärge piirduge üksnes heksameetriga, sest seda pentameetriga vaheldades saate eleegilise distihhoni, mis on veel ilusam.
