“Braveface”
(Warner)
Soengu järgi
võiks arvata, et 23aastane Essexi poppar Ben Esser on kõva
Morrissey (või siis Vanilla Ice’i) fänn, aga võta
näpust. Ben on omamoodi fenomen, sest ta tundub Damon Albarni ja Bluri
kõla paremini valdavat kui Damon & Co ise. “Leaving
Town”, “Braveface” ja veel mitmed teised
ülirõhutatult “britilikud” ponnistused on pungil
kiiresti tüütuks muutuvaid la-la-la-la-leelotusi,
nürivõitu ninakust ja Graham Coxoni pubiriffe. Vahepeal suudab
Esser kõlada nagu Power Hit Radio poolt kinnimakstud Mike Skinner
(“Headlock”) ja vahel nagu lauluhääle kaotanud Patrick
Wolf (“Bones”). Veidi rohkem kuulamist väärivad Esseri
ekslevad sammud 80ndate sünteetilise souli vallas (“Work It
Out”) ning Roisin Murphy ja Matthew Herberti koostöö aegu
meenutav “Stop Dancing”, mis aga otse loomulikult ei saa
ligilähedalegi Roisini vaimustavale pahelisusele. Tundub, et Esseri
tugevam külg on siiski soeng, mitte laulukirjutamine.
4
