24.10.2008, 00:00
Estoräpi juurte jahil
Berk Vaher tuhnib kodumaises heliarhiivis, et leida üles Eesti kõige esimene räpilugu.
“Pole veel oma täit subkultuurset olulisust tõestanud”
– nii avastan end kirjutanuvat 2001. aastal ilmunud kogumikus
“Ülbed üheksakümnendad” hip-hopi kohta Eestis. Lausa
piinlik, sest tänaseks on seda tõestust ju küllaga nii
artistide, plaatide kui sündmuste kujul. Rääkimata sellest,
kuidas hip-hop on mõjutanud noortemoodi ja disaini. Alles mõni
aasta tagasi debüteerinud Chalice’ist on tänaseks saanud
rahvuskultuuri kroonprints ning samas tiksub uusi talente järjest juurde.
Iseasi muidugi, kas või miks üks eluviis end üldse
väljaspool seisjatele tõestama peaks... Aga siin ta siis
nüüd on, käepärast ka autsaidritele.
Ja kui
Eesti hip-hop sajandivahetusel paljudele nähtav ei olnudki, siis
mõnede jaoks oli see juba lõppenud. Teemakohastes
netikeskusteludes leidub ikka neid, kelle jaoks kõrgaeg oli 1990ndate
keskel Pärnu “Cop Killa” pidude aegu ning Daraba Bastadzi ja
Cool D debüütidega. Kui nüüd kõrvaltpilguga
(kõrvaltkõrvaga?) vaja esimene Eesti hip-hop-lugu välja
valida, siis meenubki toonastest Dr. Koidu raadiosaadetest Cool D vannutus, et
“võib-olla kuskil ringi kõnnib maffia – aga ka mina
olen tapja”; ning et eestlaste rahvustoit on “kaalikas ja
seav*tt”. Kogumik “Puhas kuld” alustab aga Daraba Bastadziga
1994. aastast. Ja küllap on lõpuni välja kaevamata ka siinsete
venelaste esimesed räppimised...
Tjah, saigi see r-sõna
välja öeldud. Mitte, et see kõigile hiphopparitele vastumeelt
oleks (ilmus ju pärnakate eestvõttel Eesti räppluule
koguteos). Ent kui hip-hop-eluviisi üsnagi täpselt aega paigutatava
maaletuleku asemel hakata jahtima “Eesti esimest räpplugu”,
satume keset vuntsikämpi ja audiopornot, millega hiphopparid ise end
sugugi siduda ei taha.
Mis parata – ka suureilma hip-hopi
üks esimesi kroonikuid David Toop on möönnud, et kui ta
1980ndatel nähtust uurima hakkas, peeti seda pelgaks kurioosseks
hetkemoeks, mööduvaks naljaks. Euroopas sünnitasid vana kooli
debüüdid hoopiski hulga räppi kõiksugu koomikutelt ja
käpiknukkudelt. Meie Äpul ja Baskinil jäi siiski räppimata
(kuigi kas või viimase 1975. aasta salvestus
“Väljasõit rohelisse” on hõlpsasti biidi otsa
istutatav!).
Küll keksles paarirealiste räpisalmidega
kaheksakümnendikeskme vana-aastaõhtu
“Rütmiralli”-šõus ringi Peeter Oja, tehes trenni
oma hilisema Bläck Rokiti karjääri jaoks – mis polnudki ju
läbinisti totter ja kole (“Vaata mind” on muidugi juba
rahvaluule, aga taasavastatagu ta 1996. aasta debüütplaadi
peaaegu-Tricky “Ma pole majaline teie peres”!)
“Kõige-kõige” esimese Eesti räpploo tiitlile
pretendeerivad 1980ndate keskpaigast veel Agrofoni “Öö
vanalinnas” ja Monitori “Sind ainult kaupluses näen”.
Esimene on küll tegelikult Abba-meeste poolt muusikali “Chess”
kirjutatud “One Night In Bangkok”, mida jürikuuskemaaliku
giiditekstiga esitas nii häälelt kui vuntside poolest Üllar
Jörbergi meenutav Ragnar Kuusk. Teine on küll originaallooming, ent
järgib sedasama euroräpi malli, kus põhirõhk on lauldud
refräänil. Monitori palas “Sind ainult kaupluses
näen” soleerinud Alar Kotkas ei taha tänapäeval oma
fiktiivset romanssi juustumüüja Juliaga enam eriti meenutada.
Ja siis veel Vitamiini “Ilus pikk poiss tantsis
kaerajaani”! Erinevalt eelmisest k
ahest vist küll tahtmatult koomiline, aga juba iseenesest on täna
intellektuaalselt huvitav mõelda, et omakeelse räppimise
stardipaketiks on härrased Hando Runnel, Peeter Vähi ja
Aivar Mäe...
Põsekeelselt on teatud joobeastmesse
jõudnud peoseltskondades estoräpi alustalana välja pakutud ka
Singer Vingerit (devo’lik “Ei midagi erilist” ja Faith No
More’i või varajase Red Hot Chili Peppersi vaimus
“Raha”) ning isegi Kuldset Triot (aga “Kes ei
tööta, see ei söö” oli ju tegelikult pop-reggae).
Hea tahtmise juures annab ka Propa “Eila veel” ja Kasekese
nime all salvestatud ridiradiralla-pakaselugu räpiks lugeda.
Ja erilistel valgustushetkedel meenub nostalgikuile 80ndate lastesaade
“Miljon miksi”, kus räppimist demonstreeris noor
emakeeleõpetaja Allan Roosileht... Temagi jõudis
kuulsaks saades heliperverssusteni, mis varjutavad tõika, et nood
kunagised “Horoskoobi”- ja “Kevade”- teemalised
katsetused olid omas ajas täitsa turgutavad.
1990ndate algus
oli Eesti popkultuuris ikka uskumatult kole aeg. Räpikõrvale tundub
toona pigem totralt lahe Onu Bella “Ma võtsin viina”
täna siiski ootamatult värskena (ja eks ta oli tookordki enamat kui
kaver MC Hammeri kaverdatud Stylisticsi loost “Have You Seen Her”).
Samas kõlab Must Q endiselt kui esimeses joobes alaealistele suunatud
Kuldne Trio. Ning kes suudaks praegu ilma krindžimata kuulata Arctic Madnessi?
Nemad küll ei räppinud eesti keeles, aga nende pidžin kõlas
eestikeelsemalt kui mõne teise eesti keel... Ja ometi, paarikümne
aasta eest tundus see peaaegu “lääne”!
Aga
aitab. Mida siis lõpuks selliseks “esimeseks Eesti
räpplooks” välja pakkuda, mille peale tänased hiphopparid
mulle “Peeter Rossi” ei teeks? 1979, ETV, Vello Viisimaa.
“Nõiakivi”, laushappes George Clintoni välimusega
Kivinõia nõidumislugu. Miks ka mitte?
Milline on Eesti esimene räpilugu?
Cool D:
Ma pakun, et Eesti esimene räpilugu võis olla minu enda “Suveaeg”. Mind ei maksa poosetajaks tembeldada, sest ma tõesti ei tea, kas oli enne seda midagi. Äkki ei jõudnud see info minuni, äkki keegi kuskil midagi siiski tegi. Daraba Bastadzi asjad tulid minu mäletamist mööda siiski hiljem välja.
G-Enka:
Kardan, et see võib olla Cool D “Suveaeg”. Kuigi ega päris kindel selles ei saa olla, üsna määratlematu. Samamoodi on ju arvatud, et Sugarhill Gangi “Rapper’s Delight” on maailma esimene räpilugu, aga tegelikult oli ta esimene worldwide hitt, räpitud oli siiski juba enne seda.
Just arutasime Paul Ojaga, et Eesti esimene räpilugu on Onu Bella “Ma võtsin viina”, aga see on MC Hammeri kaver.
Cool D:
Ma pakun, et Eesti esimene räpilugu võis olla minu enda “Suveaeg”. Mind ei maksa poosetajaks tembeldada, sest ma tõesti ei tea, kas oli enne seda midagi. Äkki ei jõudnud see info minuni, äkki keegi kuskil midagi siiski tegi. Daraba Bastadzi asjad tulid minu mäletamist mööda siiski hiljem välja.
G-Enka:
Kardan, et see võib olla Cool D “Suveaeg”. Kuigi ega päris kindel selles ei saa olla, üsna määratlematu. Samamoodi on ju arvatud, et Sugarhill Gangi “Rapper’s Delight” on maailma esimene räpilugu, aga tegelikult oli ta esimene worldwide hitt, räpitud oli siiski juba enne seda.
Just arutasime Paul Ojaga, et Eesti esimene räpilugu on Onu Bella “Ma võtsin viina”, aga see on MC Hammeri kaver.