Euroopa aadel armastab ajalugu
Pingutatud eurovalimiskampaanias kipub võimust võtma mulje, et Euroopa, millega me ühinesime, koosnebki üksnes Brüsselis sagivatest poliitikutest ja karjääribürokraatidest. Tahaplaanile on jäänud märksa väärikam seltskond – Euroopa vaimsust ja kultuuri esindav aadelkond. Vaatamata 21. sajandile pole printsid ja printsessid, hertsogid ja krahvid, parunid ja markiid Euroopast kuhugi kadunud. Lastetoata uusrikkurluse pealetungi tajudes näib sinivereline seltskond mõnedele õukonnaskandaalidele vaatamata järjest kindlamini kokku hoidvat. Selles seltskonnas ei räägita autohindadest ja õllesortidest ning uusi tulijaid naljalt omaks ei tunnistata, olgu sul või kõigi Eesti eurovalijate mandaat taskus.
Lossid, mõisad, pargid ja kunstikogud on tituleeritud suguvõsade ajaloo ning varanduse materiaalne väljendus. Euroopa ajalugu on nende jaoks mitte peatükk kooliõpikust, vaid üsna perekondlik asi, mida mäletatakse esiisade reliikviate kaudu. Ajaloo- või arhitektuurimälestist siin keegi mistahes moodsa muinsuskaitsekontseptsiooni ajel rikkuma ei kipu. Kui asju kokkuostev uusrikas ei unusta kunagi mainimata, millisel oksjonil ja kui palju ta mööblitüki või kunstiteose eest maksis, siis sündinud aadli jaoks on esmatähtis see, miks ühe või teise maali (lossi, pargi) omandamine sisuliselt vajalik tundus.
Aadlisoost muinsushuvilisi ning valitsusväliseid muinsusorganisatsioone ühendav organisatsioon Europa Nostra on kindlasti Euroopa mõjukamaid. Selle president on Tema Kuninglik Kõrgus Taani prints Henrik. Kaheksa viitsepresidendi seas on energiline Catharina Collet, kelle kodu on umbes kolme Kadrioru lossi suurune (64 tuba). 2002. aastal käis Catharina Collet Tartus üle andmas Europa Nostra medalit Alvar Aalto Tammekannu villale – see on ainuke kord, kui Europa Nostra on tunnustanud objekti Eestis, mis tõsi küll, Soome poolt esitatuna Soome restauraatorite kiituseks oli.
Alati heatujuline Taani prints Henrik ei libista ennast pärast kolme tervitussõna mööda saali seinaäärt minema nagu enamik tähtsaid poliitikuid kultuuriüritustel tavaliselt, vaid tõepoolest juhib Europa Nostra nõukogu koosolekuid algusest lõpuni. Temast peetakse lugu, olgugi et kõrgeaususe kohalviibimine valmistab EN ürituste korraldajatele alati üksjagu peavalu (eskort, turvateenistus jm). Umbes 1500 inimest ühendav Europa Nostra korraldab mälestiste kaitse kampaaniaid (hetkel aktuaalne Kosovo teema), jagab restaureerimise grante, annab välja muinsuskaitsepreemiad ning korraldab ajalookonverentse, misjuures teemade valik ei piirdu baroksete losside või keskaegsete kirikutega. Kõrgestisündunuid on viidud vaatama ka mahajäetud tehaseid ja lagunenud aguliarhitektuuri. Europa Nostra Riia konverentsil (2001) esinesin Läti Ooperiteatri laval ettekandega Eesti puitarhitektuurist, ise mõeldes, millel küll võiks põhineda nende huvi Läti eeslinnade ja meie lagunenud tööliselamute vastu.
Möödunud aastal valiti mind Europa Nostra nõukokku, mis viis mind kokku ka korralduspoolega. Karmi moega raamatupidaja “vaevu-vaevu-tuleme-ots-otsaga-kokku”-juttu on päris lõbus kuulata, sest Europa Nostra tseremooniad ja vastuvõtud on alati klass omaette. Siin ei ajata läbi püstijalu kokteilijoomisega, vaid kombeks on lõuna- ja õhtusöögid sadadele inimestele, kus roogade kvaliteet ning serveerimiskunst vastab Kempinski hotelli standardile. Euroopa Liit toetab Europa Nostrat 250 000 euroga, millest 150 000 eurot läheb preemiateks ning žüriide reisimisele.
Tänavuste Europa Nostra preemiate kätteandmise pidulik tseremoonia toimus Müncheni kuningliku residentsi Allerheiligenhof kirikus. Preemiaid antakse kuues kategoorias: arhitektuurse objekti renoveerimine, kultuurimaastikud, kollektsioonid, arheoloogilised väljakaevamised, uurimistööd, pikaajalise muinsuskaitsetegevuse (elutöö) preemia. Kuue peapreemiaga kaasneb a 10 000 eurot. Tänavustele peapreemiatele, 11 medalile ning 24 diplomile oli 217 kandidaati. Premeeritute seas olid Royal Albert Halli renoveerimine Londonis, juugendstiilne passaaž Valencias Hispaanias, Orkney maakirik Š STRONG>otimaal jt. Kollektsioonidest tõsteti diplomiga esile Viini Kaunite Kunstide Akadeemia unikaalse 428st gooti arhitektuurijoonisest (üldse on maailmas selle perioodi arhitektuurijooniseid säilinud 500 ringis) koosneva kogu korrastamist ja digitaliseerimist. Sama kategooria peapreemia pälvis aga maailmas ainulaadne linnusulgedest tuba Moritzburgi lossis Dresdenis, mille restaureerijad olid sulg-sulg-haaval ära puhastand ja uuesti kokku pannud. Auditoorium ahhetas, kui selle toa pilt ekraanile ilmus.
Üllatuslikumate preemiasaajate seas oli inglise arhitektide uurimisprojekt Londoni parkide lähiümbruse uushoonestuse lubatavate kõrguste kohta ning Trafalgar Square’i detailplaneering, millega väljakult kõrvaldati liiklus (kultuurmaastike kategooria). Analoogilise lahenduse eest märgiti diplomiga ka Madriidi kesklinna jalakäijate tsooni. Objekti peapreemia pälvis üllatuslikult väga moodsa mälestise taastamine –Arne Jacobseni 1936. aastal projekteeritud Bellevue kino Kopenhaageni eeslinnas Klampenborgis, mis näitab Europa Nostra jätkuvalt soodsat häälestust 20. sajandi arhitektuuri suhtes.
Baltikumist oli tänavuste premeeritute hulgas ainsana Leedu endise historitsistliku valitsushoone renoveerimine Kaunases (nüüd ülikooli rektoraat). Läti sai möödunud aastal diplomi Rundale barokse lossi renoveerimise eest. Järgmiste kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. septembril. Kindlasti võiks mõelda uue ilme saanud Tallinna raekojale, ehkki kahtlen, kas hallipäisele zürii esimehele vürst Alexander Sayn-Wittgensteinile niiväga meeldivad meie raekotta millegipärast allesjäetud üksikud 1970. aastate sisekujunduse elemendid. Vanade gobeläänide koopiate kõrval, mis toovad ruumi täiesti teise hõngu, on klaverikaantest uksed juba lausa naljakad.
Europa Nostra mistahes autasu oleks Eesti muinsuskaitsele ja ka mälestiste omanikele suureks auks. Ideaalne oleks, kui kõrge Euroopa zürii latti peetaks silmas juba renoveerimistööde alustamisel, et siis teadlikult vältida mistahes kahtlasi kompromisse ja ülejalategemist, mis enamiku meie objektide puhul tõrvatilkadeks osutuvad. Väärib toonitamist, et eraomanduses olevate objektide puhul pälvivad Europa Nostra preemia, kutse kuninglikele vastuvõttudele ning prints Henriku käepigistuse võrdselt nii renoveerija-arhitekt kui mälestise omanik.
Foto: Europa Nostra aastapreemiad anti välja Müncheni kuningliku residentsi Kõigi pühakute kirikus.
