SKANDAALNE KINOMOGUL: Hetkel on 67aastane Harvey Weinstein kohtu all, ta ohvrite seas on enam kui 80 naist. Foto: Bestfilm.eu
Harvey Weinstein on hetkeseisuga üks maailma vihatumaid inimesi. Ent samal ajal peavad naised talle tänulikud olema, nii paradoksaalne kui see ka pole. Loomulikult ei peaks võrdõiguslikkuse vajalikkusest aru saamiseks olema tarvis ei ahistamist ega vägistamist, millega kurikuulus kinomogul aktiivselt tegeles. Aga nii läks, et tänu „massaažisessioonidele“ hotellitubades ja naistele, kes julgesid toimunust rääkida, toimus (ja toimub edasi) globaalne paradigmamuutus, mis ei piirdu üksnes filmitööstusega, vaid puudutab kõiki elualasid. #MeToo’l on suurem järelmõju, kui meie oma väikses rahulikus Eestis suudame tajuda – ja lõviosa selle tagajärgedest on suurepärased.

Tulles aga tagasi Weinsteini juurde, siis on meie ajastu suurim paaria juhtumisi ka väga huvitav inimene. Ta on tähtis filmiajaloo aspektist, sest muutis suurel määral USA filmitööstust, andes võimaluse mitmetele filmidele ja filmitegijatele, kes suurstuudiote all poleks iial saanud nautida sellist loomingulist vabadust, nagu Weinsteini stuudio ­Miramax neile lubas. Ja lisaks – milline kirvenäo ja tohutu karismaga juudi poiss, filmihull ja seksuaalpredaator, kes jõudis välja Hollywoodi absoluutsesse tippu ja langes sealt kujuteldamatusse põrgusse, rebides endaga kaasa ka oma venna. Pöörane sõit. Ent on veidi kahju, et režissöör Ursula Macfarlane otsustas millestki nii põnevast nagu Weinsteini skandaal sedavõrd keskpärase ja tasapaksu filmi teha. „Puutumatus“ räägivad Weinsteini endised kolleegid, ajakirjanikud ja muidugi ohvrid. Nende jutu taustaks mängib kurb muusika ja vahelduvad arhiivikaadrid inetust Weinsteinist. Meenutatakse mehe kohutavaid tegusid, nutetakse ja film tammub staatiliselt ühtlase tempoga oma nukrasse, ettearvatavasse lõppu.

See kõik on info edasiandmise mõttes muidugi efektiivne, üldhariv ja ka laia publiku uudishimu rahuldav. Aga suurema üldistuseni – miks asjad läksid nii, nagu nad läksid, ja mis selle suuremahulise tragöödia laiemad tagajärjed on – keeldub režissöör miskipärast minemast.

Kinodes alates 20. septembrist.