FS eesotsas Anders Meltsiga on stiilsemaid ja veenvamaid romantismi musta siidlipu lahtirullijaid Eestis. Romantismi pean siin silmas selle olemuslikus, baudelaire’likus tähenduses. Romantisti aktiva on alati see, et talle ei jää iialgi ainult “tühjad pihud”, vaid luukamber täis noorelt surnud armastatute kirste ja liitrite kaupa südameverd. See pole mitte viril äng, vaid uhke keeldumine maise õnne peenrahast. Oleme otsekohesed – sest ega see elu nõudlikumale natuurile midagi eriti ei pakugi.


Tantsulise darkside’iga tegeledes on kerge libastuda täielikku jamasse. Tundub ju, et väliselt pole rohkem midagi vaja kui üht morni meest, Maci, musta juuksevärvi, õiget biitide arvu ning mõne vangi luuletust. FS on sellest primitiivsusest kaugel.


Vanasõna ütleb, et heast loost tuleb halb remiks. “Ropelove” puhul see ei kehti, sest FSi üdi on palju mitmekesisem ja targem kui ühte alavoolu kuulumiseks vaja. Siin on kõik remiksid head. Muusikalist nutikust ja meeleolu jätkub death’ist depeche’ini ja ambient’ist armuorelini. Sünged romantikarüütlid muigavad kibedalt ja kaunilt ning tantsumõõgad raksatavad naiivse elusse armunu kolpa.


Ja see kõik on powerful ja macho, ilma banaalseks muutumata.

Ekstrapunktid muidugi Alec ­Empire eest. See rada lööb kõvemastki kilbist läbi.
9