29.06.2003, 00:00
Franz G. Bengtsson. Pikkade juustega Merovingid.
Tõlkinud Anu Saluäär.;Loomingu Raamatukogu 15/16, 136 lk
Bengtsson oli 20. sajandi algupoole silmapaistev esseist ja kirjanik. Tema
viimase ilmasõja aegu (ilmselgelt sõjamasenduse ületamiseks)
kirjutatud vaimustav romaan (“Orm Punane” e.k. 1997, tlk. Anu
Saluäär) on kirjandusklassikana vääramatult püsima
jäänud, kui omamoodi Põhjala “Kolm musketäri”. Bengtsson
oli eluaegne raamatukoi (esindatud on ta järelehüüd
legendaarsele raamatukoile Magliabechile), puhta kunsti idee kandja ja
kriitiline humanist, helge ja huumorisoonega skeptik. Ta esindab sädelevat
ja vestluslikku esseestiili, mis oma paralleelide mastaapsusega mõjub
tänapäeval nagu vana väärtuslik vein. Valimiku nimiessee
vaatleb Euroopa valitsejaid Rooma languse ja 7. sajandi vaimupimeduse epohhi
vahepeal, mõndagi ilmekat kõneleb ta ka viikingite fenomenist.
Sinna vahepeale jääb üldhumanitaarseid arutlusi kas või
näiteks sellest, miks üldine haridus ja kirjaoskus mõjuvad
laostavalt vaimueliidile, ajaloos tuntud lakonismidest või siis kaunis
essee talvise maainimese ja looduse kooskõlast.