Tegelased Fred Kotkase (32) maalidel sarjast „Eesti pidu“ võiksid vabalt pärineda mõnest Andrus Kivirähki loost. Näiteks võiks seal pidutseda Vana Säga – „juba enne kontserdi algust oli ta paari mehega pudeli viina ära lahendanud, pärast jõi veel mingid kümme õlut peale, lõi paaril autol jalaga esituled sisse ja kuses pangaautomaadi klaviatuurile“. Või Vana Säga sõber Rait, kes valas kord jaanilõkkesse bensiini, sattus põletushaavadega haiglasse ja kelle nägu jäi „vägeva jumaka“ tagajärjel punaseks kui peet. Kotkase peopiltidel läheb käest ära, seal on joomise, möllu ja parajalt rõvedate „peokommete“ taga peidus kamaluga ängi ja frustratsiooni, millele rämedate mollidega rahvas, olgu peenes pintsakus või palja m***iga, kas või lühiajalist leevendust otsib.

„EESTI PIDU“: Fred Kotkase maalitud stseenid on grotesk­sed, kohati pelutavad ja ega nad eriti kaasa pidutsema ei kutsu. Foto: Stanislav Stepashko
Kunstniku ja illustraatori Fred Kotkase maalisari „Eesti pidu“, mis tuleb sel nädalal näitamisele Tallinnas Temnikova & Kasela galeriis, valmis EV100 kunstiprogrammi raames ja on jõudnud enne pealinna Tartu, Pärnu ja Viljandi kunstipublikuni. Need on rõõmsa koloriidiga tööd, millel ukerdavad grotesksed kodanikud, tihtipeale püksata ja pisut pidetult. „Minu kunst käsitleb suuresti neid ärritavaid nähtusi, mida olen endasse kogunud linnakeskkonnas elades, olgu siis Tallinnas või Pärnus. Ja mulle tundub, et mõistlik on need emotsioonid loomingusse panna, puhastuda läbi selle,“ räägib Fred ise. Viimased kümme kuud on ta elanud perega Hiiumaal ja intensiivselt maalinud, kõik „Eesti peo“ maalid valmisidki pisikeses Käinas. „See Hiiumaal veedetud aeg on tekitanud sellise tunde, et ühtki uut kogemust ei ole juurde tulnud. Värske inspiratsioon puudub. Hiiumaal on nii hea ja terve keskkond. Keegi ei punnita, kõik on hästi vahetu. Kõik inimesed on need, kes nad on. Inimsuhted on Burberry sallist olulisemad.“

Fred räägib, et talle endalegi meeldib pidutseda, aga tema sõprusringkonna peod päris sellised pole nagu ta piltidel. „Piisaks, kui oleks üks korralik pidu aastas. Siis saaks oma peovajaduse rahuldatud,“ arvab kunstnik. Võib muidugi ka juhtuda, et see korralik pidu lõpeb näiteks erakorralise meditsiini osakonnas. „Oli minu sünnipäev, 19. detsember. Väljas talv, kõik kohad lund täis, lume all jää. Väga sobilikud tingimused tubasteks tegevusteks. Ja nii oligi, elektriline kamin, venepärane laud, roosid. Kõik oli tore, lõbus, soe. Venepärane kraam sai aga otsa ja tuli minna uue järele. Et jõuaks kiiremini, sai mindud rull­uiskudel. Pidu lõppes traumapunktis ja sünnipäevalaps pakiti kenasti kipsi. Ega ei teagi, millised võisid olla EMO ootesaalis istuvate inimeste esimesed mõtted, kui nähti saabumas talvises varustuses patsienti, kellel on käes Araxese kilekott ja jalas rull­uisud.“ Turvalist pidutsemist, vabariigi aastapäev on tulekul.