Kilplaste vägiteod on mul meeles samanimelisest koomiksist ja multifilmist. Eriti majaehitamise lugu: suure hurraaga püsti pandud hoonele unustati teha aknad ja osavad meistrimehed otsustasid selle mure lahendada kotiga valgust tuppa kandes.

Kilplaste raamat on palju enam kui kogumik jaburnaljakaid jutte. See on õpetlik raamat. Korraga peegeldavad lood Kreutzwaldi kaasaegseid ja tänapäeva. Inimesed kord juba on sellised imelikud olevused, kes küll pealtnäha tarkadena õige eesmärgi nimel teinekord väga jaburaid asju korda saadavad.

Kuigi Kreutzwald tõlkis Kilpla-lood Saksa rahvajuttudest, usun, et koolipapalikud õpetlikud kõrvalepõiked pärinevad tema enda sulest. Mõned neist tunduvad praegu küll kohatud. Näiteks et naistel pole majapidamiste juhtimisse asja, sest nad keeravad kõik vussi.

Samas on mõistujutt soola külvamisest ja kasvatamisest väga kaasaegne. Hõlptulu lootuses võetakse ette tükk, mis kellelgi teisel varem õnnestunud pole, sest äkki ta siin ja praegu ikkagi töötab. Lõpuks ei jää ikka muud üle kui mõistmatuses kukalt kratsida ja tõdeda, et “läks vähe viltu vist…”.