28.03.2008, 00:00
Gaasitoru, ujuv saun ning helisevad tuutud
Karin Paulus tutvustab Veneetsia arhitektuuribiennaalile kandideerinud töid.
Eesti läheb sel aastal neljandat korda päris oma väljapanekuga
Veneetsia arhitektuuribiennaalile. 2000. aastal oldi väljas näitusega
“Simulacrum City”, 2004. aastal hiiglasliku hobupeldiku ning
kuivkäimlate arhitektuuri tutvustava projektiga ja kaks aastat tagasi
mobiiliga inimese asukoha määramisest tõukuvaid
planeerimisperspektiive tutvustava installatsiooniga “Joint
Space”.
Tänavuse arhitektuuribiennaali teema on
“Majade taga. Arhitektuur väljaspool ehitisi” (“Out
There. Architecture Beyond Building”), mis keskendub
asukohaspetsiifilistele installatsioonidele ja manifestidele,
arhitektuursele keskkonnale. Lisaks tutvustatakse ehituskunsti
eksperimentaalsemat poolt. 2008. aasta septembris avatavat Veneetsia XI
arhitektuuribiennaali kureerib Aaron Betsky, kes on kuus aastat olnud
Madalmaade Arhitektuuriinstituudi direktor ning möödunud aastast
Cincinnati Kunstimuuseumi direktor.
Sel korral valiti Eestit
esindama provokatiivne projekt “Gaasitoru”. Teose autoriteks on
noored arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke arhitektuuribüroost
Salto ning skulptor Neeme Külm.
Reaalses suuruses autentne
gaasitoru soovitakse paigaldada Giardini pargi avalikus ruumis Vene ja Saksa
paviljonide vahele.
Mere põhja kavandatud gaasitoru on
peetud väga problemaatiliseks nii keskkonna kui geopoliitika seisukohast,
järjest enam kõneldakse teoreetilisest maismaa-alternatiivist.
Autorid leiavad, et vaidlustes abstraktseks kollaseks jooneks taandatust saab
sel juhul aga tegelikkuses tohutult suuremõõtmeline reaalne
maastikuline objekt. Installatsioon muudakski probleemi vältimatuks
käegakatsutavaks reaalsuseks, tõstatades hulga küsimusi ruumi
ja poliitika, maastiku ja tehnika seoste kohta.
Žüriis osalenud
arhitekt Inga Raukas kiidab üheksast esitatud näituseprojektist
eelkõige võidutööd: “Võistlusel oli
“Gaasitoru” vaieldamatult kõige teravmeelsem. Toru
teema on samal ajal nii koomiliselt poliitiline kui kriitiline tehniliste
infrastruktuuride suhtes, mida poliitikud ja tehnokraadid keskkonda
kavandavad. Teed, kaablid ja torud on kui rämpsruum, mida tegelikult on
kõik majad ja maad täis. Selle jääkruumi
väljatõstmine näituseparki näitab suurepäraselt, et
seda tegelikult ei tahaks keegi omas kodus näha. Biennaali seekordne
“Arhitektuur üle ehituse” teema on selline, mis ootab
arhitektide mõttemaailmade esitlusi, mis jäävad
väljapoole tavalist ehitamist.”
Ta lisab: “Eesti
on Veneetsias väike tegija, kellel pole oma paviljonigi. Sekkumine Gardini
avalikku ruumi oma “toru probleemiga” toob Eesti kindlasti
nähtavale koos meie ruumilise keskkonna kujundamise temaatikaga.
Arhitektidel on kindlasti midagi rohkemat öelda kui nendel ametnikel ja
poliitikutel, kes arvavad end ruumilises keskkonnas kompetentsed olevat.
Ühesõnaga, vaatame – see toruteema on arendamist
väärt mõte.”
Teise koha said Eve Kask, Signe
Kivi ja Andrus Kõresaar tööga “Peatus”. Kava
kohaselt oleks Veneetsiasse viia lisaks kaalukale fotomaterjalile ka
mõned bussipeatused. Teatavasti on enamikus Euroopa riikides kohalikud
kummalisemad väikevormid standardiseeritud putkade vastu välja
vahetatud.
Kolmas koht läks Villem Tomiste kokku pandud
projektile “Veealune Veneetsia”, mis kujutas ühelt poolt kava
parandada uppuva linna tugisüsteemi, rajades sinna ajalooliselt sidusa
teise veealuse Veneetsia oma platside ning tänavatega. Teisalt taheti
demonstreerida arhitektuuribüroo Kosmos radikaalsemaid projekte, nagu
mõne aasta tagune kava asendada
põlenud Pühavaimu tornikiiver ilma ning rahvastiku muutustele
reageeriva kaasaegse vormiga või praegu ainult liiklussõlmena
toimiva Viru väljaku jaoks välja pakutud futuristlik maastik.
Teiste tööde seas hakkas silma kookonilaadne motoriseeritud
ujuvsaun, kuid žürii leidis, et ei arhitektuurses plaanis ega
saunatraditsiooni see kavand eriliselt ei rikasta. Üsna elamuslik oleks
ilmselt olnud ka jääst põranda ning selle kohal rippuvate
tekstiilist torudega ning mitmesuguseid aistinguid pakkuv teos. Veel taheti
minna näiteks Itaaliasse mudilaste tegeluskeskkonna ja pallimerega;
inimeste poolt vabalt disainitava rannajoonega; leidobjektidega.
Praegu on käimas võidutöö kontseptsiooni
edasiarendamine.
Arhitektuuribiennaal toimub 14. septembrist kuni
23. novembrini.