Teine näitus joondub traditsioonide järgi enam. Keegi pole kunagi piire püüdnud seada sellele, mida õieti tuleks lugeda sürrealistlikuks. Sürrealismi ümbermõtestamine Kiasmas ei paku isenesest midagi uut, seda tehti juba 60ndatel, küll aga leiab hulganisti uusi tsitaate vanale sürrealismiklassikale: Luis Bunuelile, Salvador Dali ja Max Ernsti kunstile. Juba klassikud hajutasid piire: kunst või kino, skulptuur või installatsioon, kaasaegsed hirmud ja õudused on tunginud argipäeva. Suures plaanis kaadrissesõitvast rongist või öisest ”nurgatagusest” kiljatusest enam ei piisa, uued ööõudused on uut laadi. Kuigi vormilt rahvusvaheline, on soome kunst näitusel selgelt ülekaalus.

„Future Cinema“ jääb avatuks 28. septembrini, öiseid sürrealistlikke reide saab Kiasmas sooritada kuni 29.veebruarini 2004.

Samal ajal kui Rotermanni soolalao esindusnäitusel on väljas arhitektuuri juugendvormid, avab Helsingi Disainimuuseumi näitusel Soome juugend end terves oma hiilguses. Sajandivahetus ei toonud endaga kõrgaega mitte ainult soome kunsti (Hugo Simberg, Albert Edelfelt), andekad ja mitmekülgsed kandsid rikkuse ja eneseteadvuse tõusu tervesse selle ajajärgu kultuuri. Gesamtkunstwerki ideaale esitab iseäranis hästi 1900.a. Pariisi maailmanäituseks valminud Soome paviljon. Eliel Saarineni interjöörid ja Akseli Gallen-Kallela mööbel tegid paviljonist Soome sõltumatuse sümbol. Teisi juugendlikke sümboleid on soomlastel veel - Tampere toomkirik, Helsingi raudteejaam ja Miikaeli kirik Turus.

Näitus „Juugend“ on avatud 21. septembrini.