Gordon Brooks-Shepherd “Raudlabürint. Lääne salateenistused ja enamlased”

Tänapäev. Tallinn, 2005. 434 lk.

Sidney Reilly peaks olema kangelane? Bluff! Tegelikult oli tegemist ehtsa odessa juudiga, kes polnud oma isale mitte kõige parem poeg. Ta vahetas identiteeti ja ka keeli oma musta äri huvides. Ja ärid läksid tal kõik lörri. Ideaalne kuju luurajaks eikellegimaal, nagu toona oli segipaisatud Vene impeerium. Ta tõigi olulist n-ö kohalikku infi. Tast tehti legend pigem kommunistide propaganda taganttõukel.

Vene impeeriumi jõud oli kindralid, kes kaotasid tsaari surmaga jalge alt vandetõotuse pinna. Neist keegi ei sobinud poliitikuks. Kindral Deni­kin, kes oli vist kõige targem omasuguste seas, ütles otse ja lootusetult: vene veri voolaku rindel, aga vene avarustel korra hoidmiseks puudub tal ressurss.

Autor on arhiivi-uurijana ilmselt omal kohal, aga ajaloolasena ilmselgelt käpard. Eestit ei okupeerinud 1940. aastal mitte (balti)­saks­la­sed, vaid nõukogulased! Selliseid väär­arvamusi on raamatus mitmeid. Vene ajaloolased ilmselt vangutavad päid, sest autori kommentaarid tunduvad isegi mulle imelikud.

Raamat on sündinud ilmselt asjaolust, et alles nüüd avalikustati Suurbritannia “vahelduvvoolu” poliitika dokumentide tasemel.