Tõlkinud Aet Varik.
Huma, 15.03.2002.
112 lk. hind ca 80 krooni.
Ei teagi, kas õnneks või õnnetuseks algas Eesti lugeja tutvus Hanif Kureishiga kuus aastat tagasi just tema esikromaanist “Äärelinna Buddha” ja jätkub alles nüüd. Läbi rassi-, popkultuuri- ja suurlinnateematikast kirendava “Buddha”-prisma kiputakse pakistani päritolu Kureishit tänini vaatama nii Suurbritannias kui ilmselt ka meil. “Läheduses” hoidub ta ootuspärasest islamiteemast siiski sootuks ja parem on, kui lugeja kirjanikku eelnevalt mingisse rassikasti paigutada ei püüa. Pigem võiks eelarvamus (kui see tingimata vajalik on) rajaneda teadmisel, et autoriks on mees, sest see on “Läheduses” hoopis olulisem. Isikupärane vahetu jutustamisstiil on siin endiselt alles, aga temaatika ja meeleolu on hoopis süngemad kui “Buddha” noorusärevates ja humoorikates agulistseenides.
Kureishi sõnul on 1998. aastal ilmunud “Läheduse” keskne teema armastuse lõppemine, täpsemalt falling out of love vastandina armumisele ehk falling in love’ile, mis esineb palju enamates romaanides. Peategelane, keskealine Jay veedab viimast unetut ööd kodus, kust ta hommikul igaveseks lahkuda kavatseb, hüljates oma naise ja kaks väikest poega. Jayl on uus armastus, teadmine mineku paratamatusest ja sellest, et “kellelegi haiget teha tähendab temaga vastu tahtmist lähedusse astuda”. Hüljatavast Susanist ongi hoopis rohkem juttu kui Jay elule uue mõõtme  andnud Ninast. Läheduse olemuse mõistmiseni jõuab Jay aga niisama vähe või palju kui lugejagi.
Süütundest, hirmust, vabanemisest ja kohati läbikumavast üksinduse lõplikust paratamatusest kokku segatud sajaleheküljelist tumedat kokteili ei neelanud Briti kriitika kuigi meelsasti alla. Kirjanikku süüdistati üsna teravas toonis küll lihtsalt kirjutamislaiskuses, küll omaenda pere hülgamise kiretus õigustamises. “Lähedust” kalgiks  ja kiretuks pidada on siiski liig mis liig, jutuks on lihtsalt nii valus teema. Ja Kureishi selguseotsingute siiruses pole mingit põhjust kahelda.

TARMO RAJAMETS

Loe veel: