Kas nominent on hea olla?
On küll. Elame kommunikatiivses maailmas, kus iga vastukaja annab enesekindlust. Ja nominentide seltskond on väga väärikas.
“Sügaval elu hämaras” on kokku pandud 16 aasta jooksul kirjutatud tekstidest. Panid sa selle kokku ajalises või temaatilises võtmes?
Nii ja naa. Esimesed kaks tsüklit, eriti esimene, on üheksakümnendatest. Teine, armastusluule tsükkel on rohkem sajandivahetusest. Raamatu kompositsioon oli: õnnelik lapsepõlv, selle järel armastus, siis eksistentsiaalsed probleemid ja mõtisk¬elud, neljas ja viies tsükkel on süngemad ja morbiidsemad. Kuues ja viimane väljendab elutarkust. Raamatu kokkupanek venis pikka aega, sest ma ei osanud väga paljusid luuletusi lõpetada. Ma ei näinud nende lõppu. Aga ühekorraga nägin ja suutsin mõne kuuga väga palju eri aegade luuletusi valmis kirjutada. Nüüd on kogunenud juba uusi visandeid, mis ehk samuti aastaid laagerduvad. Küllap võin 16 aasta pärast jälle luuleraamatu välja anda.
Millest see järsk nägijakssaamine ajendatud oli?
See tuli eluea ja kogemuste kasvades. Luuletuste tunne ja seisund olid ka varem õiged, aga ametimehe professionaalset realiseerimisoskust veel polnud. See tuli 2008. aasta sügisel.