OFWGKTA on vajalik värske tuul suhteliselt lämbes hiphop-õhustikus. Ei mäletagi. millal viimati nii palju biite ja riime sisse sai ahmitud. Juba aastast 2008 on Tyler ja tema kambajõmmid Hodgy Beats, Earl Sweatshirt, Frank Ocean, Domo Genesis jt libistanud internetti tasuta kuulamiseks albumeid ja miksteipe (kokku vähemalt tosin), kõrvale vaatamiseks kümneid YouTube’i klippe ja muud säärast, mis kõik on leidnud tohutult kuulajaid ja vaatajaid. Isegi Kuku klubi higises keldris tuli üks kohalik muusikasõber, hoidis mu kätt, karjus kõrva ja selgitas, et mul on vaja Odd Future’ga tutvust teha. Kogu interneti-käma lennutas Tyleri lauale ühe albumi lepingu Briti plaadifirmaga XL.

“Goblinit” kuulates avastan, et olen ühtaegu ääretult vaimustatud ja vähemalt samal määral hirmul. Produktsioon on kaasakiskuv, lood sämplivabad ning eksperimenteerivad, muusika segu Salemist, James Pantsist ning The Neptunesist. Aga tekstid, mis plaadil kõlavad, tekitavad kõhedust. Tyleri jaoks ei ole olemas tabuteemasid, nii ta nimetabki ennast Hitleriks ning räpib õõvastava innuga mõrva- ja vägistamisfantaasiatest. “Kill people! Burn shit! Fuck school!” kõlab “Radicalsi” refrään – on siin midagi ridade vahele jäetud?! Ega vist. “Goblin” on 15 loo pikkune teraapiaseanss, kus nii terapeudi kui patsiendi rollis Tyler, The Creator. Seansi lõpus satub ta niivõrd hoogu, et kõmmutab kõik oma sõbrad ükshaaval maha. Nendest sõpradest jääb enim meelde mesihäälne R’n’B kutt Frank Ocean (“She”), kelle pehme vokaal on mõnus vaheldus Tyleri kurjadele urinatele.

Jah, “Goblin” on liiga pikk plaat. Jah, siin on liialt vägivaldset ja homofoobset möla ning lugusid, mida ei kannata kuulata. Jajah! Aga siin on ka midagi, mis mind tugevalt muusika külge klammerdab. Võib-olla on see intensiivsus, millega lood plaadil algusest lõpuni paugutavad, sarnanedes pigem pungi või metal’i energiaga kui sellega, mida tänapäeval hiphopiga seostatakse. Ehk on nüüd Tyleril kurjad vaimud välja lastud ja võib oodata teemasid, mis rõvedustest puutumata jäävad. Aga vaevalt… kindel on igal juhul see, et ka Tyleri jätkuv poliitiline ebakorrektsus ei suuda mind teda kuulamast hoida. Wolf Gang! 8