Omas elemendis: Jalatsilooja Karin Kallas oma töötoas. Foto: Vallo Kruuser

Kuigi tänavu Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi saanud Kallase lootosekarva sandaal võis mõnele komisjoniliikmele tunduda proteesivärvi ning vorm liiga ortopeediline, siis tegelikkuses kõnetab disaineri asutatud firma Stuudio Nahk kollektsioonide imagoloogia suurepäraselt edukate hipsterite retromaitset, aga veelgi enam eritellimuse eksklusiivsuse ja väljapeetud elegantsi ihalejat. Ja disainisõbrad ongi Kallast tähele pannud.

“Olin stuudio tegemisi varemgi märganud,” mainis magistrikomisjonis tööd hinnanud disainiajaloolane Kai Lobjakas. Kallase firma portfooliost leiab nii minimalistlikke justkui õmblusteta voolujoonelisi futukingi, reguleeritava säärelaiusega saapaid, nipsakate tutikestega vintage-kingakesi, karvaseid ja ka täiesti palja nahaga käekotte kui ka rokkivaid käerihmu.

Seejuures pole Kallas tahtnud teha lihtsalt moodsaid kingi, vaid on põhjalikult uurinud eestlaste jalgu ning püüdnud teha jalatseid, kus praktilisus ei maksa lõivu esteetikale ja vastupidi. Kuigi sortiment näikse poodides üüratu, vajab eestlase jalg tema meelest siiski adekvaatsemat kohtlemist. “Meie kogemuse järgi on eestlase jalalaba olnud laiem kui näiteks suurel määral kasutataval Lõuna-Euroopa standardil. Enda magistritööks valmistatud küsitluses tuli välja ka see, et eestlase jalg on keskmiselt pikem kui Lõuna-Euroopa standarditel. Seda ning inimese enda jalamõõte olemegi peamiselt kasutanud jalatsite tegemisel.”

Nii on Kallase jalatsid laiema liistuga, saabaste säärtes on enam ruumi, vormid ennetavad jalahädasid ning päris nahkki sobib siinsesse kliimasse teistest materjalidest paremini.

Kallas ütleb, et Stuudio Nahk sünniga ei kaasne otseselt mingit lugu, ettevõtet ajendas looma suur huvi jalatsidisaini vastu ning sellele spetsialiseerumine. “Nüüd järele mõeldes on stuudio loogiline jätk enda ideede teostamiseks ja me oleme väga rõõmsad, kui saame seda ka teistega jagada,” selgitab Kallas. “Olen õppinud nahakunsti ning see on üsna materjalikeskne, seega pidin leidma erialase väljundi. Kuna EKAs jalatsitegemist ei õpetata, siis õppisin seda ise ja nii olengi ühendanud kaks endale meeldivat eriala üheks. Firma loomise käigus mõtlesime pidevalt, mis meid teistest eristaks, mis oleks meie nägu ja lisaväärtus. Olles ise praktilise loomuga, kuid ka hinnates jalatsi originaalset välimust, võtsime suuna, et luua pilkupüüdvad, ent jalasõbralikud jalatsid.”

Praegu on Kallas Stuudio Nahk ainus disainer, kuid disainiga seotud otsuseid aitab langetada firma kaasomanik Erik Past. Tehakse nii naiste kui ka meeste jalatseid ning kotte. Aksessuaaride suunda soovib noor disainer edasi arendada. “Uhke idee on ka pakkuda jalatsite valmistamise töötube,” lisab Kallas.

Nahakunsti ja -disaini professor Lennart Mänd ei varja oma rahulolu, et selline tegus magister on valmis küpsetatud. “Ääretult tubli! Ta ise on kinnine, ent ta tegevus on väga avatud,” kiidab ta Karinit ja mainib ära lisaks tootearendusele ka erialaste diskussioonide käivitamist.

Kallas võib enesega tõesti disainerina rahul olla, sest töö stuudios on lasknud tal lõpuks leida oma stiili. Ta selgitab, et üldiselt sünnivad jalatsid seeriana. “Iga kord olen ma suures vaimustuses, sest enne ei tea, milline jalats hakkab välja nägema, kui esimene prototüüp on täielikult valmis. Kui pean valima oma loomingu seast välja lemmikjalatsid, siis tooksin välja poninahkse säärega mustad saapad ja lipsudega kirsipunased suvekingad.”

Materjalidest eelistab disainer tekstuuriga nahka, mis võib olla nii tööstuslikult saavutatud muster kui ka loomulik pind.