Tauno Pääslane

Kuulan uut Jan Helsingit ja mõte, mis pähe tikub, on, et kuidas sellel plaadil on õigust olla nii hea. Lugu loo järel sukeldutakse ennastsalgavalt pea ees vette täiesti tuttavas kohas, salmid ja refräänid libisevad minust pealtnäha vaevu tajutavalt üle ja läbi, aga miski haagib ikka hinge ja lahti ei lase. Peab vist uuesti veenduma. Jälle.

« Avalehele 0 Kommentaari