Inimesest ja tema olemise vastuoludest kõnelevad mõlemad. Bovarismi juures on Mariannet elu aeg paelunud "just see igatsus parema elu ja eksistentsiaalses mõttes “millegi muu” järele, see tunne, et tõeline elu on alati kusagil mujal – need kättesaamatud unistused ja vastuolu nende unistuste ja tuima igapäevaelu vahel ning see, millist destruktiivset mõju avaldab nende unistuste poole pimesi püüdlemine sinu kõrval olevatele inimestele," tunnistab ta Areeni avaloos Margit Tõnsonile.
Kas sul ei tulnud pähe Emma Bovary meheks muuta? Ma istusin saalis ja kujutlesin esimesed pool tundi, et huvitav, kuidas see võiks mõjuda... Teisalt huvitab, et kui palju on Krahli laval olevas Emmas Mariannet? Loevad mõlemad ju Pessoad ja Õnnepalu?
Flaubert on ju öelnud, et Emma Bovary, c’est moi, see olen mina. Ta võttis väga palju oma enda isiku pealt, nii et see mõte tegelikult käis mul peast läbi küll. Baudelaire, kes kirjutas palju esseid oma kaasaegsetest, kirjutas ühe ka madame Bovaryst, ja tõigi muide välja, et Emma oli kõikide oma iseloomujoonte poolest äärmiselt maskuliinne kangelane. Kogu see fantaasialend ja illusioonide loomine oli Baudelaire’i arvates väga mehelik joon, sest naine on rohkem kahe jalaga maa peal. Pluss siis veel kombinatsioon selgest mõistusest ja surmavast kirest, mis on omane ambitsioonikatele meestele. Ja loomulikult iha võrgutada, ja domineerida nii olukorra (kui ka meeste) üle. Ja lõpuks mehelik soov anduda põlastusväärsetele naistele, nagu Emma Bovary andus põlastusväärsetele meestele. Ja seegi on ju mehelik, et ta ei mõistnud oma meest Charles’i hukka mitte selle pärast, milline ta välja nägi ja kogu selle provintsilikkuse pärast, vaid täieliku geniaalsuse puudumise ja vaimse alaväärtuslikkuse pärast. Nii et see mõte käis korraks peast läbi küll. Aga sel juhul oleks sinna tekkinud väga palju lisamüra, mis oleks tähelepanu olulisest teemast kõrvale viinud. Mind huvitas selles raamatus ja lavastuses eelkõige inimeseks olemine, mitte soolised iseärasused. Ja sünnipoolse eelise poolest tean ma lihtsalt paremini, mida tähendab naiseks olemine, nii et Emma Bovary’st teha mees ilma otsese sisulise vajaduseta tundus üsna üleliigne.