Tema soolopursked on ootamatud ja artistlikult isepäised, avades sfääre, mida toonivad püüdlused loodusläheduse, suunamata mõtlemise ja muusikalise puhtuse poole. Kuna Tulevi hällimuusikaks on olnud kuuldavasti reichilik minimalism ja hilisemas eas kogetud elektroonikaplahvatus 90ndail, siis neile mõjudele toetub ka tema muusikaline iseloom ja käekiri.