Mida peaksin huvitavamateks väljapanekuteks?

IN Graafika on rosolje. Salong ja karvased kõrvuti marssimas ühise ürituse eest.     Kontserdimajas, kuhu Rüütli tänavalt pidi kolima linnagalerii, on suitsunurgas traditsionalistide kõrgetasemeline seltskond (Keerend, Lapin, Helm, Üksine, Mare Vint, Viik, Virge Jõekalda, Maria-Kristiina Ulas jt.) surutud kitsukesele territooriumile. Nurga taha leidis koha Hansapangas ära keelatud Eveli Variku digitrükis sari “Üksindus”, kujutades agulimaja pesuköögi veekatlas pestavaid ja poseerivaid lapsi (k.a. oma poega). Küllap tuletas supilinnaliku naturalismi liiga eluline kujund hansapankureile meelde sotsiaalset ebaõiglust, mida oleks parem mitte näha.

Üle õue Pärnu Muuseumi jääkülmas aidas esitleb end Pärnu kunstielu hirm – Academia Grata kasvandikud ja õppejõud. Räpakalt ülesseatud väljapanek, mille keskel troonib Meeland Sepa hambaarsti tooli meenutav veider templimasin, on järjekordne kindaheit kodanlikke ja rahvuslikke väärtusi propageerivale Pärnu parempoolsele linnavalitsusele eesotsas meeriga. Kuid tänaseks on nongratalastest  kujunenud kontrakultuuri ja alternatiivkunsti vitaalseim kamp Eestis, kellega flirdib samas saalis vist esmakordselt erootilise alatooniga graafikat näitav vanameister  Raul Meel. Esteetiliste anarhistide töödes, kes on koondunud nime alla “Fašist lendas üle”, on aga vähem provakatiivsust kui grupi nimes.

Aida eessaalis ripuvad Marliis Beilmanni feministliku alatooniga suured mustvalged fotod alasti naistest (“Noorelt lõigatud”), nende eksponeerimine möödunud aastal Paide Vallitornis tekitas kohaliku skandaali. Miks? On nad sündsusetumad kui jäädvustatud valuline initsiatsiooiniriitus ise?

TÜ Pärnu Kolledži koridoris ripuvad Toomas Kuusingu hiigelformaadis ja eristiilides erootilised stseenid a la Peeter Allik. Raamatukogus eksperimenteerivad Urmas Viigi juhendatud peda-tudengid isevalmistatud paberiga, andes kõige selgemini mõista, et graafika tähendab ka materjaliuuendust.  

“Pärnu IN Graafika” näitused kestavad Pärnu eri paigus 24. jaanuarini.

Kaks ungari keraamikut, mõlema aastakäik 1955 ja mõlemal omal maal tuntud tegijad, esinevad Uue Kunsti Muuseumis. György Kungli figuratiivne portselanplastika tegeleb poliitilise satiiriga veidras kitsi-popi võtmes. Marta Nagy omakorda valab savisse vett ja voolamist, ülimalt lakoonilises vormis.

Näitus “Echo” on Uue Kunsti Muuseumis 24. veebruarini.  

Harry Liivrand