India pärlid

Mida vaadata nn kuldses kolmnurgas Delhi-Agra-Jaipur, riigi suurimas linnas Mumbais ja rannaparadiisis Goas?

Taj Mahal
Mitte ainult Agra, vaid kogu India aare. Särav kalliskivi keset indiapärast räpasust.
Valgest marmorist hoone meenutab kujult idamaist mošeed, kuid on tegelikult maailma kuulsaim haud Egiptuse püramiidide järel. Nad mõlemad kandideerivad seitsme uue maailmaime leidmiseks korraldatud konkursil, mille võitjad kuulutatakse välja 07.07.07 ehk tänavu 7. juulil.
Taj Mahali lasi ehitada šahh Jahan oma lemmiknaise Mumtaz Mahali mälestuseks, kes suri 1631. aastal neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Taj Mahal asub Yamuna jõe ääres. Legendi kohaselt tahtis šahh enda tarbeks luua teisele poole jõge Taj Mahali mustast marmorist koopia. Kuid ta jõudis püstitada vaid ühe valvetorni, siis pani ta poeg isa kodu­aresti ja ehitustööd peatusid.
Lõpuks maeti šahh naise kõrvale. Tema haud on ainus mittesümmeetriline asi kompleksis. Kusjuures külastajad näevad hoone sees tegelikult vaid sarkofaagide koopiaid, õiged hauad asuvad eraldi ruumis maa all, kuhu turiste ei lasta. Peahoone kõrval sirgub neli minaretti, mis on õrnalt väljapoole kaldu, sest nii paistavad nad kaugelt vaadates püstistena ning maavärina puhul ei varise haudade peale.
 
Jaipuri Hawa Mahal ja Ameri palee
1799. aastal maharadža haaremi tarbeks rajatud Hawa Mahali ehk tuulte lossi aknad meenutavad õhulist pitsi. Justkui oleks mõni näpuosav käsitööline heegeldanud niidi asemel roosaka liivakiviga. Tänava poole avaneb 953 pisikest akent. Tänu sellisele ehitusele polnud väljastpoolt näha naisi, kes jälgisid elu tänaval. Jaipuri tuntakse Roosa Linnana. Seda aastast 1876, kui kogu linn võõbati Walesi printsi visiidi puhul roosaks, et majad meenutaksid kohalikku liivakivi. Ühe jutu kohaselt polnud aga varustajal lihtsalt nii suures koguses pakkuda muud värvi kui roosat.
Külastada tasub ka kohalikku observatooriumi, kus asub maailma suurim liivakell (täpsusega kaks sekundit!), ning linna lähedal mägedes asuvat Ameri paleed, kus elasid maharadžad enne Jaipuri asutamist.

Sudune Delhi
Sudu oli nii tugev, et hommikul oli raske isegi hotelliaknast üle tänava kiigata. Ka päeva edenedes jäi silmapiir hämusse. Pealinnas on vaatamisväärsusi kõvasti. Üks uhkemaid on Punane Kindlus, mille rajasid Usbekistanist pärit mogulid. Vaatamist väärib ka meie pronkssõduri kohalik vaste – India Värav, mis rajati Esimeses maailmasõjas ja Afgaani sõdades hukkunud sõjameeste mälestuseks. Seal asub tundmatu sõdur haud ning põleb igavene tuli.
Delhis sain kena ülevaate India usulisest kirevusest, sest käisin kolmes pühamus. Hinduistlik tempel Birla Mandir (81 protsenti indialastest on hindud) oli kaunistatud rohkete haakristidega ning templi seinal seisis seletus, et svastika on õnne sümbol. Teiseks India suurim mošee Masjid-i-Jahan Numa – muhamediusu turuosa Indias on 13 protsenti. Ja kolmandaks kristlaste järel suuruselt neljanda usu sikhide (kaks protsenti rahvast) tempel, mis jäi meelde eeskätt terava odaga varustatud vanamehenässi tõttu, kes meid valvsalt seiras.
 
Mumbai, endine Bombay
18,2 miljoni elanikuga India suurim linn – mõningatel väidetel maailma kõige tihedama asustusega linn. Sai miljonilinnaks juba 1906. Riigi finantskeskus, mida rõhutavad rohked kõrghooned. Asub Araabia mere kaldal, kuid ujuma tormata ei tasu: meri on tugevalt saastatud, vesi hallikasroheline ning haiseb.
Eestlased teavad Mumbaist kõige enam ilmselt Bollywoodi. Kui giid kuulis, et Eestis valmib 4–5 mängufilmi aastas, puhkes ta naerma: “Meil tuleb vahetevahel välja 5–6 filmi päevas!” Kuid Film City on suletud tsoon ning sissepääsuloa taotlemine võtab mitu päeva. Linnaosa taga algab džungel, kus elab väidetavalt 50 000 pantrit ja üks tiiger.

Goa ja Vana-Goa
Kaunid liivarannad, kus Vietnami sõja aegu toimusid rajud hipipeod. Praegu valitseb trance-muusika. Goa eristub ülejäänud Indiast, sest oli aastani 1961 Portugali võimu all. Elu on puhtam, liiklus hõredam ning võid rahulikult ringi liikuda lühikestes pükstes, ilma et kohalikud järele põrnitseksid.
Kultuuriliselt üks huvitavamaid paiku on sisemaal asuv nn kummituslinn Velha Goa – tõlkes Vana-Goa, mälestus kunagisest maailmalinnast. Kui portugallased 1510 Goa vallutasid, tegid nad Velha Goast oma pealinna. Mõne aastakümne pärast oli linn elanike arvult võrreldav Londoni ja Pariisiga. Kuid malaaria ja koolera tegid oma töö, võimud kolisid ära ning aastal 1755 elas linnas vaid 1500 inimest. Praegu on kunagisest hiilgusest järel peamiselt kirikud. Neist üks uhkemaid on Bom Jesuse basiilika, kus saab näha klaaskirstus lamavat jesuiitide ordu kaasrajaja Francis Xavieri surnukeha. Pühak suri 1552 Hiinas ja maeti esmalt seal, siis Malaccas ning aasta hiljem toodi surnukeha Goasse. Laip annab kõneainet seniajani, sest tal pole lagunenud, kuigi Püha Francist ei palsameeritud.