Indrek Hargla “Frenchi ja Koulu reisid”
Indrek Hargla uut raamatut, Frenchi-Koulu sarja kolmandat osa lugedes käis mitu korda peast läbi, et silt “ulme” on sellele juba ette karuteene osutanud. Varasemate, “French ja Koulu” (2005) ja “French ja Koulu Tarbatus” (2007) kohta on kasutatud muidugi ka kelmi-, detektiivi-, seiklus-, alternatiivajaloo romaani silte, kuid needki jäävad teoste sisu ja väärtuse üldistamisel tegelikult hätta. Tegemist on hoopis laiahaardelisemate ja mitmekülgsemate tekstidega, mis sisaldavad lisaks eelmainitud stiilidele iseloomulikele väärtustele veel tervislikku huumorit, eneseirooniat, ühiskonnakriitikat, südamlikku suhtepsühholoogiat, patsifistliku alatooniga filosoofiat ja palju muud head ja paremat. Need romaanid on piisavalt rikkad ja avatud tõlgendustele, et võiksid sattuda ka mitte-ulmefännide lugemislauale.
Frenchi-Koulu seikluste kolmandas osas kulgeb tegevus vanast heast Maavallast eemale, omamoodi tuttavlikku Euroopasse. Seiklevad mitmed tuntud tegelased – lisaks peategelastele näiteks eks-libahundineiu Nell, luuletaja Imbi, Leibo, Soluzzo jt –, avanevad mõned varem põgusalt mainitud tüübid ning lisanduvad veel mitmed põnevad liitlased-vaenlased. Tegevust saadab Harglale omane karge huumor, kulinaariamõnud ja paeluv jutustamisoskus. Jagub äratundmisrõõmu globaliseerunud lugeja silmile ning heatahtlikku irooniat enese ja teiste kulul. Rõõm on leida vaimuka reisikirja, köitva põneviku, psühholoogilise traagika ja Euroopa klišeede taibukate tõlgenduste põimumisi.
“Frenchi ja Koulu reisid” on, nagu varasemadki osad, liigendatud, kuid seekord vaid kaheks teineteisega üsna põimuvaks looks. Enam ei esine eelmistele ette heidetud ebaühtlust ega hakitust, lugu on suur ja sujuv ning sobib Hargla loominguga esmatutvumiseks ka Frenchi-Koulu-võõrale lugejale, sest kõige varasema kohta antakse seletusi jooksvalt läbi romaani. See raamat on hea näide sellest, et eesti kirjandus elab ja hingab ning eesti kirjanikud omavad rikast keelt, head huumorit ja lennukat fantaasiat.
