Pärast maailmakuulsaks ­saamist tegi Bergman kõik endast ­oleneva, et teos ei jõuaks avalikkuse ette. Elu lõpuni suhtus ta filmi põlgusega, kuna oli sunnitud seda lavasta­ma ainult raha teenimise eesmärgil (selle valmimise ajal oli tal juba kaks peret toita, ja vähe tööd). Tänu režissööri perekon­nale on nüüd meieni jõudnud ­fil­mi taastatud versioon, mida sel aastal Bergmani 100. ­sünniaastapäevaga seoses on ­näidatud vaid üksikutel linastustel. Võib oletada, et seanss PÖF­Fil on tükil ajal viimane võimalus filmi suurel ekraanil näha.