Instrumentaalselt esmaklassiline, sõnaliselt gunnarloholik
Future Brain “Esimene album”
(Technoir)
Eestlasi on väga vähe, kuid hullude protsent rahvastikust positsioneerib meid ilmselt Euroopa esimese viie hulka. Väikese rahvaarvu kiuste jätkub meid siiski endiselt igale poole. Teadagi – eestlane igas sadamas. Pole siin erandiks ka kauge Austraalia manner, kus reisil olevad Martin ja Hando Tõnumaa aka Future Brain otsustasid ühtäkki oma esimese plaadi välja anda. Ei saa öelda, et neilgi peas kõik päris korras oleks, kuigi nende hullus väljendub pisut teistmoodi. Nimetagem seda hiliseks diskomaaniaks.
Vendade debüüt – “Esimene album” – on instrumentaalselt ootamatult küps ja lausa võrgutav ning kannatab igasuguse irooniata välja võrdluse kas või näiteks Chromaticsiga. Kohalikus muusikatoodangus kvalifitseerub see pauguks luuavarrest ja mul on tunne, et nii puhast italo-albumit pole meil kunagi ilmunudki. Aeglase tempoga retrogruuvid töötavad kui kellavärk, lausa suu jääb lahti. Imetlusväärse kannatlikkuse ja suurepärase saundiga uhkeldades tõmmatakse kuulaja maailma, mida valitsevad tühjad linnatänavad, poolpimedad parklad ning lõputuna näivad maanteed, kulminatsiooniks hommikune päikesetõus.