Itaalia mööbel Tallinna linnale
Kas Tallinnal on oma nägu? Ja kuidas see peegeldub tänavapildis? Kui kaks aastat tagasi otsustati korraldada linnamööbli disainikonkurss "Tallinna moodul", siis tähendas see esimest sammu selle näo loomise suunas. Linnamööblit - see mõiste sisaldab näiteks pargipinke, bussipaviljone, kioskeid, valgusteid - võiks vabalt ka suurte rahvusvaheliste tootjate kataloogidest tellida. Endast lugupidavad linnad kogu maailmas eelistavad siiski unikaaldisaini.
Esimene voor, mille tulemused olid väljas ka Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu maanteel, pakkus palju trendikust ja futuristlikke ideid. Rahvusvaheline žürii, kuhu kuulus ka näiteks Hollandi disainiklassik Gijs Bakker Droog Designist, valis siis viis võitjat, küsimata, kas need tööd omavad mingit reaalset teovõimet.
Teine voor oli esimese kõrval kaine mõistuse võidukäik. Lisaks viiele esimese vooru võitjale on siia kutsutud ka viis Disainigalerii näitusel toimunud rahvahääletuse võitjat. Nõuti eelmises voorus näidatu edasiarendust ja jooniseid, mis selgitaksid, kuidas need objektid ikkagi tehniliselt teostatavad on.
Kui žürii kogunes, siis selgus kibe tõde: need neli eesti disainerit või kollektiivi, kes tänu rahvahääletusele lõppvooru pääsesid, ei ole viitsinud enam jätkata. Kuuest välismaalasest esitavad oma tööd viis. Mis teha. Ei ole mõtet ägada, et kasutatakse välismaalasi, kui oma tegijail ei jätku entusiasmi. Ühelt poolt - ja see nähtus ka esitatud töödest - on raske teha midagi, mis seostuks Tallinna kui reaalse olemasoleva keskkonnaga või kasutaks uute objektide disainis midagi Tallinnale omast. Teiselt poolt võib väljastpoolt vaataja, isegi kui ta pole kunagi Tallinnas käinud, pakkuda värsket pilku ja ootamatuid lahendusi.
Linnamööblil võiks lisaks oma põhifunktsioonile olla ka täiendavaid ülesandeid. Eriprojektiga esemetena kannavad nad edasi linna identiteeti, kuid ka see pole veel kõik. Mitmes töös esitati ka võimalust, et objektid pakuvad täiendavat informatsiooni ja võimaldavad inimesel oma asukohta määratleda. Näiteks pakkus töö "Fold" võtet, kus objektide, näiteks telefoniputkade kalle suureneb linnasüdamest kaugenedes, samuti on kasutatud värvikoodi. Püstiste objektide asemel on näiteks Mähel võrdlemisi viltused. Ka töö "Urban Species" pakkus idee linnakeskusele viitava kaldega laternapostidest. Võidutöös selliseid lisaväärtusi polnud, mistõttu žürii otsuses on nõutud positsioneerimisüsteemi ja värvikasutuse lisamist projekteerimisstaadiumis.
Omaette teemaks oleks Tallinna linna graafiline identiteet, mis ilmselgelt tuleks kasutusele võtta linnamööbli juures. Seda tööd ei saa jätta vormidisainereile, hoiatavaks näiteks on Viru väljaku jalakäijate tunneli seintel paiknevad hirmuäratavad "infosildid". Tallinnal on olemas linnadisaineri loodud logo, selle juurde peaks nüüd kasvama ka terviklik graafiline süsteem. Miks ei võiks linn saada endale unikaalse kirjatüübi? Jälle üks potentsiaalse rahvusvahelise võistluse teema.
Miks võitis märgusõna "Bow" all esitatud milaanolaste Irina Maria Suteu ja Stefan Davidovici töö? Žüriiliige Eero Jürgenson rõhutab töö ajatust ja neutraalsust, ise tõstaksin esile süsteemsust, kõik seeriasse kuuluvad objektid on äratuntavalt ühe perekonna liikmed. See võib olla ka kollektiivse töö tulemus, kuid mitmes muus projektis olid näiteks kiosk ja pink täiesti erinevatest ooperitest. Võib ju vaielda, kas kõigis "Bow" ilmingutes esinev laevakerest inspireeritud kaarjas vorm on mereviitena äratuntav, aga samas oleks liiga ühemõtteliste sümbolite suunas liikumine libe tee. Võidutöö kannatab ka näiteks erinevate materjalide kasutamist, nii saaks näiteks kioski või bussiputka välisviimistlus olla Kalamajas puidust, Lasnamäel kivist ja kesklinnas metallist. Ka oli see töö praktiliselt ainsana tegelikkuses kindlasti teostatav.
Mis saab edasi? Linnadisainer Aavo Ermel esitleb võidutööd linnakujunduskomisjonis. Seejärel peaks võitjad kutsutama Tallinna, et leppida kokku edasises projekteerimises. Vähemalt praegu on Tallinnal disainmööblile lootust.
Disainivõistluse Tallinna Moodul-2 võitis töö nimega BOW, mille autoriteks on disainerid Irina Maria Suteu ja Stefan Davidovici (i & sd architecture + design, Milano, Itaalia).
Žüriis olid linnadisainer Aavo Ermel (esimees), sisearhitektid Maile Grünberg ja Eero Jürgenson, arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, vormidisainer Arvo Pärenson, graafiline disainer Tõnu Kaalep ja välisliikmena linnaplaneerija Aliis Kodis Inglismaalt.
