“Magus elu”: Anita Ekberg. (repro)

Kuulsaimad on “Magus elu” (1960) ja “8 ½” (1963), neid aga oleks patt teiste arvel esile tõsta. Koguni neli Fellini taiest said võõrkeelse filmi Oscari (“Magus elu” kostüümikunstniku auhinna). Ameeriklased tahavad selget narratiivi, ja kogu fantaasiakarnevali juures säilib jälgitav lugu.

Fellini tegi filme endast. Need on provintsipoisi unelmad. Kuid mis siis? Isiklikud kired, mälestused ja fantaasiad oskas ta seostada kõigi inimeste omadega. Fellini armastas tsirkust, seda ehtsa elu laadakunsti, millest eestlased on kahjuks ilma jäänud.Tema filmides on tagantjärele näha tema elutee. Juba lapsena põgenes ta kodust tsirkusesse. Ajalehes kohtureporterina õppis tundma elu, siis joonistas karikatuure, kirjutas teatrisketše. Kõige huvitavam: kogu tema egotsentrilise maailma taga on viljakas sümbioos stsenaristide Tullio Pinelli, Ennio Flaiano ja Brunello Rondiga. Isiklikku pildimaailma ei mõelnud ta välja üksi, nagu teevad seda meie režissöörid. Koostöö tegi fellinilikkuse. Režissöör kaasas ka helilooja Nino Rota.

Fellini elas kino jaoks õnnelikul ajal. “Magus elu” tuli kinno samal aastal kui Hitchcocki “Psühho”, Antonioni “Seiklus” ja Godard’i “Viimsel hingetõmbel”.

Fellini esimestes filmides mängis peaosa tema naine Giulietta Masina. Nende kooselu lõppes 50. abieluaastal, kui mõlemad surid mõnekuulise vahega.

Programmi koostajad Tiina Savi ja Tambet Tuisk on selle varustanud asjatundlike ja sarmikalt subjektiivsete saatesõnadega. Võimalust vaadata originaal-Fellinit ei tohiks jätta kasutamata.

Vaata kava: www.kinosoprus.ee

Tallinn – Sõprus kl 20; L, P kl 18.30 ja 21