Kui lugeja end aga autori mõttekeerdudest ja akadeemilistest reveranssidest läbi närib, on raamatu arutlusskeem päris paeluv. Goody lähtekohaks on eristus traditsioonilise ehk metsiku ja nüüdisaegse mõtlemistüübi vahel.

Loodusrahvaste intuitiivse intelligentsuse kirjutas kord "metsiku mõtlemise" mõiste all tuntuks strukturalistliku antropoloogia rajaja Claude Lévi-Strauss. Erinevalt strukturalistidest nagu ka kultuurilise relativismi pooldajatest rõhutab Goody aga traditsioonilise ja nüüdisaegse mõtlemise arenguloolist seotust ning küsib selle põhjuste järele. Raamatu põhiteesiks on, et mõtlemistüübi muutumine on seotud kommunikatsioonivahendite arenguga.

Goody tõstab esile keele enda struktuursust, mis loob eeldused süsteemseks mõtlemiseks. Olulisema muutuse toob aga kaasa kirja tekkimine. Kirjasüsteemide kasutuselevõtt võimaldab Goody järgi näiteks ajaloo teket, kuna saab võimalikuks toimuvate sündmuste ülestähendamine; bürokraatia kujunemist, kuna vahetu lävimine asendub anonüümse kirjaliku suhtlemisega; majandussuhete edenemist, kuna loendid hõlbustavad arvepidamist omandi üle; kriitika ja teadusliku mõtte arengut, kuna kirjapandud tekstid kuhjuvad ajas, mis teeb võimalikuks nende hilisema võrdlemise ja uurimise; loova indiviidi esiletõusu, kuna erinevalt suulisest pärimusest on teksti autor tagantjärele tuvastatav. Säärased muutused loovad mõttetegevuseks ja tunnetamiseks paratamatult uue keskkonna.

Jack Goody polemiseerib Malinowski, Durkheimi ja teiste teadusilma vägevatega ning toob oma seisukoha toetuseks hulga kirjeldusi enda ja kolleegide välitöödest peamiselt kirja kasutuselevõtu kohta Aafrika eri rahvastel. Samas ignoreerib ta silmanähtavalt hieroglüüfkirja kasutavaid Kaug-Ida kultuure. Goody peab nüüdisaegse mõtlemise jaoks soodsaimaks Vahemere regioonis tekkinud alfabeetilist kirja ning seega võiksid Jaapani ja Hiina vanad kõrgkultuurid olla tema vaadetele ebamugavaks vastuargumendiks.

Ent hea raamat peabki avardama mõtteruumi, jättes samas õhku küsimusi-kõhklusi. Teos sialdab teadmisi, mille järgi Goodyt antropoloogias kõige enam tuntakse. Seega oluline täiendus Varraku sotsiaalteaduste raamatusarjale ja igati soovitatav lugemine kultuurihuvilistele.