Jan Beltrán “Nora”
Raamat on orienteeritud laiale (rahvusvahelisele) lugejaskonnale. Usun, et enamik naisi on salamisi fantaseerinud elu võimalikkusest prostituudina. Ohtlik ja raske amet, kuid teenib hästi. 90 protsenti naistest on kas hirmust või mõnel muul põhjusel hooraelu plaanist siiski loobunud. Käesolev raamat aitabki neil oma kõrgelennulised mõtted kindlamatesse raamidesse suruda.
Teos jutustab ühe naise raskest elust sõjajärgses Hispaanias. Nora – nii on naise nimi – käekäik on sünge. Kurja isa kartuses lahkub ta kodust rasedana kloostrisse. Ta annab lapse lastekodusse ja asub leiba teenima prostituudina. Lapsepõlvekodust kaasavõetud põlgus isa vastu saadab Norat suhtumises meestesse läbi kogu elu.
Romaanis on ka tapvat draamat. Lastekodusse antud poja leiab Nora uuesti oma sängist bordellis. Lõpp on ometi ilus: traagiline ja õnnelik ühekorraga. Poeg Pablo sureb narkootikumide üledoosi tagajärjel, aga Nora kohtub, nagu muinasjutus ikka, rikkast soost lapsepõlvearmastuse Marioga. Viimase seltsis meeldib Norale oma ohtlikku elu meenutada (lk 247), kuid mees jääb naise jutte kuulates magama. Seksistseenid (lk 74, 228) on diskreetsed, pühalikud ja läbinisti ebareaalsed.
Teos võiks olla omaduste poolest edetabeli tipus, aga ei ole. Raamatuid litsidest on kirjutatud ja kirjutatakse veel ja inimesed ei väsi neid lugemast.
PS! Loeksin suurema huviga mõne Viru litsi memuaare 70ndate aastate Eestist.
