Kunstnik ja illustraator Jarõna Ilo saabki sel puhul sõna toidublogis.

Inimesed

Kohtudes inimestega, kes elavad sõjakonflikti piirkonnas, imetlen nende elujanu ja hakkamasaamist. Pean lugu naistest, kes vägivaldsest suhtest lahkudes leiavad endas jõudu edasi liikuda. Kahe sellise naisega kohtusin sel suvel ja nende suhe oma lastega on imeline.

Puud

Kyoto Hirato pühamus on 800 aastat vana kamperipuu. Seisin ­hiiglasliku tüve all ja vaatasin üles. Ühel hetkel tekkis tunne, et nii lihtne see ongi – hakka aga astuma ja jõuad taevasse. 1000 meetri kõrgusel Norras on kasin taimestik (mustikas, kanarbik, kukemari). Nägin mäe tipus väikest pihlakat kasvamas ja olin talle tänulik. Tulekahjud Austraalia metsades on laastavad ja korduvad igal aastal. Mustaks põlenud eukalüpt kattub ühel hetkel pungadega ja elu läheb uuele ringile.

Mäed

Sõpradega mägedes matkates peatusime piknikuks. Järsku ilmus ei tea kust mutike korviga. Ta nägi meid pikksilmaga ja teadis, millal me kohale jõuame. Küpsetas pannkooke ja tuli meid kohvi ja maasikamoosiga tervitama.

Jaanuaris pidin jõudma lennujaama 200 kilomeetri kaugusele. Lubati lumesadu ja valida oli, kas sõita juba õhtul või peremees räägib Magnariga ja sõita hommikul. Räägiti Magnariga. Hommikul sõitsime temast mööda. Magnar magas lumekoristusmasinas, millega ta puhastas meile kell viis hommikul 60 kilomeetrit teed.

Selle suve toit

Suvel saab väljas süüa. Regina kuivatatud lestaribasid lutsisime Haapsalus. Pillega sõime Kallastes praetud koha. Ja suitsurääbist sai koju kaasa. Annaga jõime kohvi ja sõime väikseid pekipirukaid. Võileib Bennile oli selline, et või oli paksem kui leib ja tegelikult oleks võinud leiba ka mitte olla.