23.05.2008, 00:00
Jätkuv kadakasakslus
Naisteajakirjade autorid kirjutasid aastate kaupa, et välismaal käies
külastavad nad kindlasti mõnda Body Shopi kauplust. Küll
tolles poeketis müüakse head ja taskukohast kosmeetikat!
Nüüd töötab see kett juba neli aastat ka siinmail. Aga
artikleid teemal, et vau, täna külastasin Body Shopi, ma enam
näinud ei ole.
Asi ei saa olla ainult hirmus, et tegu on
varjatud reklaamiga. Samasse kategooriasse liigituksid ju ka
kõikvõimalikud kreemipurkide ja küünelakkide
tutvustused; samuti teatrietenduste, kinofilmide, telesaadete, näituste ja
restoranide arvustused; uute autode testid jms. Põhjus on ilmselt
milleski muus.
Teine näide. Meediast leiame ohtralt lugusid
sellest, et suvel saabub Eestisse tähtede paraad.
Sparks,
Massive Attack, Seal, Bob Dylan ja kes kõik veel. Sellist pidu ja
pillerkaari pole Eesti rahvas varem näinud.
Aga kus on lood
meie endi lemmikutest? Olen veendunud, et Eestis elab rohkem Hendrik
Sal-Salleri ja Ivo Linna fänne kui Sparksi või Massive Attacki
omasid.
Meie lauljate tuurid jäävad meedias
välismaalaste kontsertide varju. Me justkui häbeneks neid.
Ilmselt on mõlemal juhul – nii Body Shopi kui Eesti artistide
puhul – tegemist teatava eksklusiivsuse januga. Hea on see, mida meil ei
ole, või mida näeb ainult korraks. Ehk me elame nagu omal ajal
kadakasaksad ja võõrapärasuse-iha pesitseb me hinges
sügaval.