Jean-Marc Parisis “Enne, siis, pärast”
Tegu on peenendunud prantsuse armastusromaaniga, tänapäeva (sobivalt napimahulise) “Tundekasvatusega”. Romaani minategelane, edukas ja naissuhetes vilunud laulusõnade luuletaja, kes on sadu korda armastust sõnaliselt läbi mälunud, osutub ometi seesmiselt armujanuseks idealistiks. Ta kohtab ühel reklaamirahva korteriläbul ideaalset noort naist ja pühendub talle keskealise armastaja kompromissitu kirega. Lühike jutustus käsitlebki armastuse leidmist, selle üürikest hetke ja pikka valusat kaotust. Põrkuvad absoluudijanune armu- ja vabadusjanu, naise äratundmine, et “toredaid ja lahedaid munne pole olemas”. Minategelane katsub sõnastada võimalikult löövalt ja üldistavalt moodsa armastuse reeglid ja naisolendite paradoksid ning tänu autori verbaalsele võimekusle kukub see peaaegu usutavalt välja.