See ameeriklane on Bushi ehk kehastunud kurjuse ja lolluse käes nagu nukk. Ja milline on kõige naeruväärsem nukk? Loomulikult marionett, igavene naerualune – koleda miimikaga, nööridega isanda käes rippuv tahtejõuetu tegelane. (Alles hiljuti valmis kodumaisel tootmisüksusel Kuukulgur Film ka kaheminutiline lühifilm “Marionett”, kus üks kole marionett õõnsa häälega halas, ja lõpuks endal ise nöörid läbi lõikas.)

Ühesõnaga on marionett ideaalne vahend, et seda edukamat sorti valget lolli ameeriklast parodeerida.

Härrased Trey Parker ja Matt Stone, kes on oma nimetähed igaveseks “South Parkiga” filmiajalukku keevitanud, said valmis uue teosega. Nende “Team America” raputab ühte USA peamist musta plekki - valesid Iraagi massihävitusrelvade kohta, mis maailmal kuidagi “kahe silma vahele on jätnud”. Aga lisaks terrorismisõjale, mida nad mõnitavad, on nad ette võtnud ka lollakad Hollywoodi staarid (Matt Damon on filmis tehtud megadebiilikuks, ja nüüd räägib kõigis intervjuudes, kuidas “Team America” on tema lemmikfilm. Oma jao saavad kätte ka “Hollywoodi aristokraadid”, kes on tuntud oma poliitiliste sõnavõttude poolest, näiteks Susan Sarandon, Sean Penn ja Tim Robbins), Broadway muusikalid, härra pühaduse Michael Moore’i ja näitlejaameti laiemalt. Ja siis veel ameerikapärased filmiklišeed, egiptlased, Kim Jong Ili (kes on filmis hämmastavalt Savisaare nägu), põhjakorealased, prantslased, homod, heterod, “Pearl Harbouri” filmi jne. Ühesõnaga, neil ei ole konkreetselt ühest vastast, keda või mida kottida – nad on kõige kallal ja kokkuvõtteks on valminud halva maitsega, aga väga naljakas film.

“Team America” tegelastel on olemas kõik Ameerika filmikangelasele vajalik - standardne keha, avatud ellusuhtumine, infantiilsus, lapsepõlvetrauma ja isegi kunagi kuuldud õpetussõnad, mis otsustaval hetkel aitavad valiku langetada. Kusjuures õpetussõnad räägivad samal ajal nii intiimsfäärist kui USA välispoliitika fallotsentrismist (lähemalt ei saa siinkohal kirjutada, sest lehes ei tohi selleks vajalikke sõnu trükkida).

Parker ja Stone püüavad ironiseerida ameerikalikkuse ja USA imperialismi üle, näiteks viidates igale maailma paigale vaid läbi fakti, kui kaugel see asub maailma keskpunktist ehk USAst. Ma kujutan ette, kuidas USA kinodes vabameelsem kinokülastaja naerda möirgas (ehk siis see, kes isegi oma ratastoolis vanaema Kerry poolt valima lükkas ja pärast suurt pettumuslööki lasi endast kirjaga “Sorry, world” foto teha ja selle internetti riputas).

Sellel naljal on mitmeid tasandeid. Ameeriklased naeravad maailmapolitseinikke vaadates iseenda üle. Ja ennekõike jämekoomika üle, sest tegelikult on seal näidatu üsna robustne kolledžihuumor, lihtne, labane ja arusaadav.

Aga tegelikult on “Team Americat” veidralt naljakas vaadata hoopis eestlasena, inimesena teisest maailma otsast. Maailm, mida me sellest filmist näeme, on meile tuttav – seal parodeeritakse kõiki klišeesid, mida me läbi ekraani tunneme, isegi kui me elus USAsse pole sattunud. Selles ongi asja üks pointe– Parker ja Stone ei tee nalja mitte päris-maailma, vaid meediapildi ehk meediamoonutuse üle. Nad on enda ja kümnete tuhandete fännide arvates tabanud täpselt naelapea pihta, aru saamata, et ükski rahvus ei saa poliitiliste eelistuste põhjal lollideks ja tarkadeks jaguneda.

Siin peitubki selle filmi eelis meie jaoks. Meie ei pea häbi tundma ega enda üle naerma, me saame lihtsalt nautida “nende” eneseirooniat, mis on suunatud oma suurrahvaliku lolluse, enesekesksuse ja silmakirjalikkuse vastu. Ja seda on väga äge vaadata, kuidas ameeriklased püüavad iseenda üle nalja teha, kuid tegelikult parodeerivad vaid hägust peegelpilti. Aga see peegelpilt suudab (kõrvalt)vaatajale USA elu hetkeseisust rääkida palju rohkem kui Fox News.

Kahjuks ei loo “Team America” sellisel tasemel üldistust nagu nende filmis ohtra sinepiga ja mõnitustega kaetud Michael Moore, kuigi nad on mõlemad sama asja eest väljas. Parker tahab oma filmiga solvata kõiki, hoolimata nende poliitilistest eelistustest, aga tegelikult püüavad nad Moore’iga mõlemad avada oma rahvuskaaslaste silmi.

Poliitika on taas pärast külma sõda ennast jõuliselt filmikunsti lahti rullinud, kuid suure sõnavabaduse ajajärgul ei ole ta varjunud Bondi martiiniklaasi oliivi, et kommude vastu võidelda, vaid hoopis ameeriklase enda mõnusasse juustuburgerisse. Ja vastaseks on kõrvallauas istuv Ohiost pärit perekond, sest nad on ju nii lollid ja ignorantsed ja paksud ja valisid Bushi. Nad oleksid kindlasti nõus sellega, et Louvre Usama bin Ladeni otsinguil õhku lastaks! Nad pole näinud “Farenheit 9/11”, nende silmad pole veel avanenud! Nad niikuinii ei teagi, et Louvre asub Roomas! Täielikud idioodid!

“Team America”

Režissöör: Trey Parker, stsenaarium: Trey Parker, Matt Stone ja Pam Brady.

USA 2004.

Coca-Cola Plazas alates 18. veebruarist.