06.03.2009, 00:00
Jenny Erpenbeck „Vana laps"'
Saksa keelest tõlkinud Sigrid Reili. Pegasus, 2009. 129 lk.
Jenny Erpenbeck “Vana laps”
Saksa keelest tõlkinud
Sigrid Reili. Pegasus, 2009. 129 lk.
Raamat sisaldab
lühiromaani “Vana laps” ja viis lühikest novelli.
Lasteraamat see pole. Vana laps on väga kummaline olend. Autor
läheneb talle empaatiliselt, ilmselt kujutab ta selgelt ette, mis toimub,
ning see kujutlus hõljub lausa tajutavalt kusagil loo ümber ja
muudab selle elusaks. Kuid kaastunnet selle tüdruku vastu autoril ei
näi olevat. Kiretult lahkab ta, mis sünnib ja liigub selle olendi
peas ja hinges, niipalju kui tal seda on – ning kehas. Ja see näib
üpris mõtlemapanev. Ei ole midagi liigset, igal sõnal ja
detailil on kaal. Tundub, et mingi painaja on ajendanud seda kirjutama –
ja üsna painajalikult see ka mõjub. Selline sügavamat sorti
õudukas.
Kummalised lood sünnivad ka teistes juttudes.
Neist mõjusaim on mu meelest viimane, “Siber”.
Tuleb lausa imetleda, kui mitu kihti on autor sulatanud sellesse
väiksesse novelli.
Raamatul on isegi saatesõna (ja
iseenesest on ju väga tore, et selline asi on olemas), kuid see tundub
kahtlaselt hõre ja suvaline, rääkimata sellest, et Bertolt
Brechti nime võiks sealgi õigesti kirjutada. Saatesõnast
ei soovita lugemist alustada.