02.08.2007, 00:00
Johannes Frank “Eva Braun”
Johannes Frank
“Eva Braun”
Saksa keelest tõlkinud Hillar Tali. Olion. Tallinn, 2007. 320 lk.
“Eva Braun” on tegelikult raamat Hitlerist ja teda ümbritsenud naistest, mis pakub lisaks ka alternatiivse ajalookäsitluse killukesi Saksamaa tõusu ja languse aastatest, 1930ndatest sõja lõpuaegadeni. Alternatiivse selles mõttes, et Hitleri kirjeldamise puhul on põhirõhk Saksamaa ülesehitamise teemadel ning teistmoodi pilk on esitatud ka sõja puhkemisele ja naabermaade liitmisele Saksamaaga. Näiteks on raamatus esitatud versioon Tšehhoslovakkia liitmisest Saksamaaga vaimus, et nii päästeti selle piirkonna saksa soost inimesed tšehhi natsionalistide ahistamise käest, mis kindlasti on värske vaatepunkt. Nõukogude sõjaväe tegude kirjeldamisel Saksamaa linnade hävitamisel 1944–45 ei hoita samuti värve kokku.
Adolf ei tõstnud ühest Müncheni fotoärist leitud neiu Evat kunagi Reich’i esimeseks leediks, vaid jättis selle koha tahes-tahtmata kindraliproua Emma Göringile. Raamat kinnitab arusaama, et suurt armastust Eva Braun Adolf Hitleri elus endast ei kujutanud, tõusmata kunagi sellele kohale, mille jättis endast pärast enesetappu Hitleri poolõe tütar Geli Raubal.
Paljud kõrged tegelased, keda Hitler veel 1930ndate lõpus Obersalzbergil Berghofis vastu võttis, ei teadnudki, et kuskil tagaruumides on keegi Juhile lähedane naine. Hitler ei lasknud tal suhelda isegi teiste ringkonda kuuluvate kõrgete naisisikute, nagu Emma Göringi ega Richard Wagneri minia Winifred Wagneriga, rääkimata briti daamist Unity Valkyrie Mitfordist, kes unistas Inglismaa ja Saksamaa ühinemisest natsismi vaimus (ja kelle õde Diana oli briti juhtnatsi Oswald Mosley naine). Rõhutades, et tema tee on teenida riiki ja rahvast, kalkuleerides selgelt, et vallalise mehe staatus jätab ruumi miljonite saksa naiste unistustele, viivitas Hitler abieluga peaaegu surmahetkeni (sidudes abieluettepaneku riigijuhi kohalt tagasiastumisega). Ta ei võimaldanud Eval sünnitada lapsi, mis on paradoksaalne, teades, kuidas ülistas Reich’i ametlik poliitika emadust ja hindas praktikas paljulapselisust.
Eva oli Juhist peaaegu poole noorem. Füürerlik naisekäsitus nimelt oli selline, et mehel on kõige õigem endale noorest tüdrukust ise naine kasvatada (mida ta lootis ka õetütar Geli Raubalist, teda pühendunult kasvatades ja kooseluks treenides).
Eva kasvatus õnnestus Juhil hästi, surmaajaks oli ta nii taltsas, et tegi enne detailselt korda kõik oma maised asjad, testamendi jms, andis kirjas õele üksikasjalikud korraldused hävitada suurem osa oma kirjadest ja dokumentidest ja dikteeris juhtnöörid selle kohta, kuidas jagada laiali Berghofi toiduvarud, šokolaad ja tubakas.
Kuigi Hitler käskis tal koos oma sekretäridega Berliini punkrist lahkuda, jäi Eva kohale. Tal ei õnnestunud küll saada juhi vanaduspäevade puhkepaiga perenaiseks, nagu oli planeeritud, kuid tal õnnestus surra Eva Hitlerina füüreri kõrval, kandes tema musta kandilise kaelusega lemmikkleiti. Enne mürgikapsli andmist Evale surmas füürer oma koera Blondi, veendudes, kuidas toimib Himmleri hangitud mürk. Adolf Hitler ise tappis ennast püstolilasuga, Eva võttis mürki ja abilised põletasid need kaks surnukeha Riigikantselei pargis.
“Eva Braun”
Saksa keelest tõlkinud Hillar Tali. Olion. Tallinn, 2007. 320 lk.
“Eva Braun” on tegelikult raamat Hitlerist ja teda ümbritsenud naistest, mis pakub lisaks ka alternatiivse ajalookäsitluse killukesi Saksamaa tõusu ja languse aastatest, 1930ndatest sõja lõpuaegadeni. Alternatiivse selles mõttes, et Hitleri kirjeldamise puhul on põhirõhk Saksamaa ülesehitamise teemadel ning teistmoodi pilk on esitatud ka sõja puhkemisele ja naabermaade liitmisele Saksamaaga. Näiteks on raamatus esitatud versioon Tšehhoslovakkia liitmisest Saksamaaga vaimus, et nii päästeti selle piirkonna saksa soost inimesed tšehhi natsionalistide ahistamise käest, mis kindlasti on värske vaatepunkt. Nõukogude sõjaväe tegude kirjeldamisel Saksamaa linnade hävitamisel 1944–45 ei hoita samuti värve kokku.
Adolf ei tõstnud ühest Müncheni fotoärist leitud neiu Evat kunagi Reich’i esimeseks leediks, vaid jättis selle koha tahes-tahtmata kindraliproua Emma Göringile. Raamat kinnitab arusaama, et suurt armastust Eva Braun Adolf Hitleri elus endast ei kujutanud, tõusmata kunagi sellele kohale, mille jättis endast pärast enesetappu Hitleri poolõe tütar Geli Raubal.
Paljud kõrged tegelased, keda Hitler veel 1930ndate lõpus Obersalzbergil Berghofis vastu võttis, ei teadnudki, et kuskil tagaruumides on keegi Juhile lähedane naine. Hitler ei lasknud tal suhelda isegi teiste ringkonda kuuluvate kõrgete naisisikute, nagu Emma Göringi ega Richard Wagneri minia Winifred Wagneriga, rääkimata briti daamist Unity Valkyrie Mitfordist, kes unistas Inglismaa ja Saksamaa ühinemisest natsismi vaimus (ja kelle õde Diana oli briti juhtnatsi Oswald Mosley naine). Rõhutades, et tema tee on teenida riiki ja rahvast, kalkuleerides selgelt, et vallalise mehe staatus jätab ruumi miljonite saksa naiste unistustele, viivitas Hitler abieluga peaaegu surmahetkeni (sidudes abieluettepaneku riigijuhi kohalt tagasiastumisega). Ta ei võimaldanud Eval sünnitada lapsi, mis on paradoksaalne, teades, kuidas ülistas Reich’i ametlik poliitika emadust ja hindas praktikas paljulapselisust.
Eva oli Juhist peaaegu poole noorem. Füürerlik naisekäsitus nimelt oli selline, et mehel on kõige õigem endale noorest tüdrukust ise naine kasvatada (mida ta lootis ka õetütar Geli Raubalist, teda pühendunult kasvatades ja kooseluks treenides).
Eva kasvatus õnnestus Juhil hästi, surmaajaks oli ta nii taltsas, et tegi enne detailselt korda kõik oma maised asjad, testamendi jms, andis kirjas õele üksikasjalikud korraldused hävitada suurem osa oma kirjadest ja dokumentidest ja dikteeris juhtnöörid selle kohta, kuidas jagada laiali Berghofi toiduvarud, šokolaad ja tubakas.
Kuigi Hitler käskis tal koos oma sekretäridega Berliini punkrist lahkuda, jäi Eva kohale. Tal ei õnnestunud küll saada juhi vanaduspäevade puhkepaiga perenaiseks, nagu oli planeeritud, kuid tal õnnestus surra Eva Hitlerina füüreri kõrval, kandes tema musta kandilise kaelusega lemmikkleiti. Enne mürgikapsli andmist Evale surmas füürer oma koera Blondi, veendudes, kuidas toimib Himmleri hangitud mürk. Adolf Hitler ise tappis ennast püstolilasuga, Eva võttis mürki ja abilised põletasid need kaks surnukeha Riigikantselei pargis.